Tulen vana teema juurde, nimelt surve juurde, mida Euroopa eluviisile avaldatakse nii seest- kui ka väljastpoolt piire. Ajend tekkis ühest kirjutisest, milles pakutakse ka meetmeid idasuunalisele survele reageerimiseks.

Euroopa demokraatliku elukorralduse õõnestamine seest- ja väljastpoolt on omavahel paljuski seotud. Välised jõud püüavad kõigiti sisemisi rahulolematuid tagant tõugata. Nood aga ei saa pahatihti arugi, et on vaid tööriistad väliste jõudude käes.

Soome välispoliitika instituudi märtsikuine uurimus väidab, et lääne liberaalsetel reeglitel põhinevale korrale on kõige püsivam surve just seestpoolt. Euroopale keskendudes oli üheks selliseks illiberaalseks tegijaks Viktor Orbáni režiim Ungaris. See kopeeris Venemaa mängureegleid ja kasutas neid siseriiklikult liberaaldemokraatia murendamiseks ning seejärel kogu Euroopa Liidu senise elukorralduse kahjustamiseks.

Kuid Orbáni seltskond ei olnud ainus. Juba aastaid on poliitilised jõud mitmetes demokraatiates kasutanud liberaalsete demokraatlike normide õõnestamiseks samu meetmeid, mida seni oleme näinud pigem autokraatlikes riikides. Pakutakse oma variante illiberaalsest valitsemisest ja demokraatiast ilma põhiseadusliku liberalismita.

Võib seega öelda, et surve liberaaldemokraatiale keskendub selle termini esimesele poolele, liberaalsusele. Demokraatiaga ollakse justkui nõus, ehk siis valimised võivad ikka olla kui demokraatia näitaja. Kuid soovitavalt võimu poolt juhituna. On ju ka Venemaal valimised…

Venemaast ja tema mõjust ongi alust korduvalt rääkida põhjusel, et sealne illiberaalne hübriidne valitsemismudel on pälvinud paljudes riikides populistide imetluse kui järgimist vääriv eeskuju.

Seetõttu on Vene mõjutustegevusel Euroopas kandepind täiesti olemas. Et arengute jälgimist ilmselt lihtsamaks teha, on Euroopa illiberaalsed jõud koondunud erineval moel. Nii näiteks moodustati Euroopa Parlamendis kaks aastat tagasi Ungari peaministri Orbáni ning tema Tšehhi ja Austria parempoolsete ametivendade poolt uus poliitiline rühmitus Euroopa Patrioodid, millesse hakkasid kuuluma valdavalt senise Identiteedi ja Demokraatia rühmituse liikmesparteid ja mis sai parlamendis suuruselt kolmandaks jõuks. Samal ajal moodustati teinegi rühmitus, Suveräänsete Riikide Euroopa, mis lubas olla radikaalsem kui patriootide oma, kuid neil on vaid 25 liiget ja seega väike mõju.

Euroopas on kandepinda leidnud ka USA konservatiivne poliitilise aktsiooni konverents, mis laiendas algselt siseriiklikku tegevust rahvusvaheliseks. Konverentsi üritusi on korraldatud Mehhikos, Brasiilias, Austraalias, Jaapanis, Koreas, Iisraelis, kuid ka Ungaris ja Poolas. USA administratsiooni ning sellele lähedaste tegelaste sekkumisest Euroopa riikide sisepoliitikasse oleme juba rääkinud.

Ida suunalt jätkuvad Euroopa mõjutamise katsed saavad õnneks aeg-ajalt ka vastulööke. Nii kehtestas Euroopa Liit mullu detsembris sanktsioonid rahvusvahelisele russofiilide liikumisele. See tekkis 2023. aastal Venemaa välisministeeriumi tiiva all ja tuntud marurahvuslasest miljardäri Konstantin Malofejevi rahastamisel. Vene luureteenistustega seotud Malofejev on üldse väga paljude Vene radikaalsete liikumiste tegevuse tagaja.

Russofiilide liikumine väidab, et on valitsusväline ja vabatahtlik, selle asutamisel oli kohal umbes 90 esindajat 42 riigist. Praeguseks peaks neil olema 77 rahvuslikku allüksust. Euroopa Liidus on nad esindatud 12 riigis: Itaalias, Bulgaarias, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Küprosel, Poolas, Hispaanias, Rumeenias, Lätis ja Leedus ning ühisorganisatsioonina Tšehhis ja Slovakkias. Nende koostööpartnerid on fond Vene Maailm, mida haldab välisministeerium, Vene ja Nõukogude rahufondid, Vene kaasmaalaste kaitse fond, mida tuntakse ka Pravfondi nime all, ja propagandaportaalide võrgustik Baltija.eu.

Baltija portaali asutas muide aastal 2022 Eesti elamisloa kaotanud Vene propagandist Aleksander Kornilov. Äärmusradikaalide ühendamiseks asutati mullu septembris Peterburis rahvusvaheline suveräänsuse liiga, Paladiinid, millega liitunute seas on ka kümmekond Euroopa radikaalide ühendust.

Paladiinide rühmad on juba mitmes Euroopa riigis ka aktsioone korraldanud. Ja muide, ka nende tegevuse taga on vähemalt osaliselt Konstantin Malofejev. Madridis toimus mullu novembris Euroopa neofašistide foorum, kus ka Venemaa oli esindatud. Ehk askeldamist jätkub.

Venemaa ei piirdu sõnavahuga, aktiivselt värvatakse ühekordseid agente diversioonide läbiviimiseks, aktiivne on desinfo ökosüsteem ja jätkuvad poliitikute ning arvamusliidrite äraostmise katsed.

Hübriidsõda Euroopa vastu käib mitmel rindel. Paari aasta tagustel andmetel olla Vene narratiive 19 Euroopa riigis edastamas sadu erakondi ja rühmitusi ning umbes 1300 üksikisikut. Balti riike nende nimekirjas ma ei näinud, kuigi kui Facebookis näiteks partei Koos postitusi vaadata, võiksid nemad sinna kuuluda küll.

Seni on Vene aktsioonidele vastamisel takistuseks Euroopa range tuginemine seadustele, sellest tulenev reageerimise aeglus ja teravuste vältimine. Euroopa poliitika analüüsi keskus avaldas sel teemal raporti soovitustega, mis päris huvitavad. Loetledes Venemaa varisõja tegevusi, mis sisuliselt on muutnud Euroopa agressiooni sihtmärgiks, pakuvad nad ka reageerimiseks võimalusi.

Peamine soovitus on siduda kõik Venemaa ründed Euroopas abiga Ukrainale. Igale diversioonile mõnes Euroopa riigis peaks järgnema vastusena Ukrainale uute rakettide tarnimine, kauglöökidelt piirangute kaotamine või muud sellist.

Ehk iga Venemaa diversiooniakt Euroopas peaks tooma kaasa Ukraina sõjalise võimekuse kasvatamise. NATO-maade kriitilise infrastruktuuri ründamine tuleks võrdsustada relvastatud ründega. Logistikaahelate ründamisele peaks aga järgnema rünne Venemaa logistika vastu. Ja küberrünnakutele peaks vastus olema küberrünnak Vene kriitiliste süsteemide vastu.

Mõttesuund igal juhul õige, ammu juba aeg üle minna aktiivsele vastutegevusele.

Viited lugemishuvilistele

• Contesting the liberal international order from within: Illiberal networks and the crisis of liberal democracy
• Not-so-useful idiots: How the International Russophile Movement consolidated the Kremlin's European influence networks — The Insider
• МЕЖДУНАРОДНОЕ ДВИЖЕНИЕ РУСОФИЛОВ |
• Russia's Interference in European Politics
• War Without End: Deterring Russia's Shadow War - CEPA
• Атака "Паладинов". Европейская ультраправая сеть основана в России