Island ja Poola kinnitasid oma valmisolekut ühineda Ukraina suhtes toime pandud agressioonikuriteo eritribunali loomise lepinguga, tõstes protsessi käivitamiseks vajaliku osalejate arvu nõutud piirmäärast kõrgemale, teatas Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

Tema sõnul saab Euroopa Nõukogu pärast 17 liikmesriigilt kinnituse saamist lepingu ametlikult hääletusele panna.

"See on pöördepunkt: 17 kinnitusega oleme ametlikult ületanud Euroopa Nõukogu liikmesriikide minimaalse seadusliku künnise, mis on vajalik lepingu hääletusele panemiseks," kirjutas Sõbiha.

"Vähem kui aasta on möödunud sellest, kui andsime 9. mail 2025 Lvivis Euroopa välisministrite kogunemisel tribunalile rohelise tule. Ja nüüd oleme ette valmistanud kõik juriidilised sammud tribunali töö alustamiseks," ütles Ukraina välisminister.

Sõbiha sõnul jätkab Ukraina allkirjade kogumist sriikidelt – nii Euroopa Nõukogu liikmetelt kui ka teistelt riikidelt, kõigil mandritel ja kõigis piirkondades.

"Kutsume kõiki riike üles ühinema selle ajaloolise vastutusele võtmise pingutusega. Moskva kurjategijad peavad mõistma, et õigusemõistmine on vältimatu. Alates tavalistest Venemaa kurjategijatest kuni kõrgeima sõjalise ja poliitilise juhtkonnani. Vastutus on püsiva rahu saavutamiseks ülioluline," lisas välisminister.

Taust

Eelmise aasta juunis allkirjastasid Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Euroopa Nõukogu peasekretär Alain Berset lepingu eritribunali loomise kohta Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude käsitlemiseks.

Enne seda, 9. mail 2025, toimus Lvivis oluline rahvusvaheline kohtumine, kus kümnete Euroopa riikide välisministrid koos Euroopa Nõukogu esindajatega andsid poliitilise heakskiidu Venemaa agressioonikuriteo eritribunali loomiseks Ukraina vastu.

Seejärel leppisid pooled kokku, et liiguvad edasi mehhanismi praktilise rakendamisega, mis võtaks Venemaa sõjalis-poliitilise juhtkonna vastutusele sõja algatamise eest.
See otsus tähistas esimest ametlikku sammu eraldi rahvusvahelise kohtu loomise suunas, mis täiendaks teiste institutsioonide, eelkõige Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd, kuid keskenduks spetsiaalselt agressioonikuriteole.

Pärast seda liikus protsess juriidilisse etappi: riigid hakkasid koostama lepinguid, koguma toetust ja kujundama Haagi kavandatud tribunali õiguslikku raamistikku.

Teadaolevalt on vähemalt 25 riiki avaldanud valmisolekut osaleda Ukraina agressioonikuriteo eritribunalis.

Eritribunali juhtkomitee laiendatud osaline leping esitatakse eeldatavasti arutamiseks ja võetakse vastu Euroopa Nõukogu ministrite komitee kohtumisel Chişinăus 14.–15. mail.

Sõbiha märkis, et erikohtu algatamispaiga järgi nime saanud Lvivi tribunali loomise algatuse käivitamisest 2025. aasta mais on möödunud vähem kui aasta ning kõik selle tööle hakkamiseks vajalikud õiguslikud sammud on juba ette valmistatud.

Tribunalist kirjutanud Ukraina väljaanne LIGA.net märkis, et kui Venemaa sõda Ukraina vastu lõpeb Moskva jaoks karistuseta, võib see muuta rahvusvahelist korda ja tugevdada veelgi põhimõtet, kus jõud annab õiguse. Samal ajal rõhutavad eksperdid, et ilma Venemaad sõjakuritegude eest karistamata on võimatu saavutada õiglast ja püsivat rahu.

 Ukraina parlament ratifitseeris eritribunali loomise lepingu eelmise aasta 15. juulil ning samal päeval allkirjastas president Volodõmõr Zelenski vastava seaduse.

13. oktoobril teatati, et Euroopa Liit eraldab agressioonikuritegude eritribunalile töö alustamiseks esimesed 10 miljonit eurot.