Veel möödunud nädalal otsustas USA president Donald Trump pikendada Iraaniga sõlmitud relvarahu määramata ajaks, et anda võimalus rahuläbirääkimiste jätkumiseks.

Valge Maja teatel sündis otsus pärast seda, kui kõnelusi vahendanud Pakistan palus anda diplomaatiale rohkem aega.

"President otsustas saata erisaadik Steve Witkoffi ja Jared Kushneri tagasi Islamabadi. Iraanlased tahavad rääkida. Nad tahavad seda teha silmast silma. Nagu olen korduvalt öelnud, president on alati valmis andma diplomaatiale võimaluse," ütles Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt siis.

Kuigi toon oli optimistlik, ei kestnud see kaua. Juba laupäeval teatas president Trump, et tühistab oma saadikute visiidi Islamabadi. Ametlikult pidi kohtumine viima läbirääkimised uuele tasemele, kuid presidendi sõnul ei olnud Iraan piisavalt konstruktiivne.

"Nad esitasid meile dokumendi, mis oleks pidanud olema parem. Huvitaval kombel saime kohe pärast tühistamist, umbes kümne minuti jooksul, uue ja palju parema versiooni," ütles USA president Donald Trump.

President Trump lisas, et otsus reis tühistada tulenes ka praktilistest kaalutlustest. Tema sõnul ei olnud mõistlik saata delegatsiooni pikale teekonnale selge plaanita.

"Kui nad tahavad, võivad nad mulle helistada. Kõik trumbid on meie käes. Oleme kõiges võitnud. Kõik kaardid on meie käes," lausus Trump.

Samal ajal püüab Pakistan jätkuvalt mängida vahendaja rolli Washingtoni ja Teherani vahel.

Diplomaatilised pingutused toimuvad aga kasvava surve taustal. USA on jätkanud oma kohalolekut ja kontrolli strateegiliselt olulises Hormuzi väinas: piirkonnas, mille kaudu liigub suur osa maailma naftast.

Iraan peab seda sammuks, mis rikub relvarahu, ning on andnud mõista, et tõsiste läbirääkimiste eelduseks on surve leevendamine.

"Iraanil on ajalooline võimalus sõlmida tõsine kokkulepe, otsus on nende kätes. Igal juhul on USA kaitseministeerium valmis kõigeks," ütles USA kaitseminister Pete Hegseth.

Valge Maja samas ei kiirusta, Trumpi sõnul tuleb kokkulepe vaid siis, kui see on nende tingimustel.

"Ma ei taha kiirustada, ma tahan rahulikult võtta. Meil ​​on palju aega ja ma tahan saada hea tehingu. Ma tahan saada tehingu, kus meie riik ja maailm on tuumarelvadega hullude eest kaitstud," ütles Donald Trump.

Washingtoni sõnum on selge - diplomaatia on võimalik, kuid surve ei kao.

"Meie blokaad toimib sajaprotsendiliselt ja nad ei saa äri teha. Nagu teate, ei lähe neil majanduslikult hästi - blokaadi tõttu ei toimu praktiliselt mingit äritegevust. Nad tahavad kokkulepet. Oleme nendega suhelnud, kuid nad ei tea isegi, kes riiki juhib. Neil valitseb kaos," sõnas Trump.

Teheran aga sellise hinnanguga ei nõustu. Iraani presidendi Masoud Pezeshkiani sõnul on tegemist sihipärase survega, mille eesmärk on õõnestada riigi stabiilsust.

"Nad on rünnanud meie taristut ja kehtestanud blokaadi, et tekitada rahulolematust inimeste seas ja pöörata rahulolu rahulolematuseks. Kuidas sellele vastu hakkame? Seal, kus püütakse rahulolematust külvata, ei tohi inimesed lasta sellel juurduda," ütles Pezeshkian.

Konflikti mõju ulatub kaugemale. Sõda on kergitanud naftahindu ja suurendanud inflatsioonisurvet üle maailma. Seni on kõige käegakatsutavam mõju paljudele ameeriklastele olnud bensiinihindade tõus, kuid üha enam kandub hinnasurve edasi ka igapäevastesse kaupadesse ja teenustesse alates transpordist ja pakenditest kuni toiduhindadeni.

"Alates sõja algusest on plasti hind kahekordistunud, peamiselt Lähis-Ida tarnehäirete tõttu. Tõusnud ei ole ainult pakendite hinnad, kallinevad ka transport, pakendid, trükivärvid ja tööjõud. Praegu tõusevad hinnad igal pool ning see mõjutab kõiki meie kliente," ütles Emerald Packaging tegevjuht Kevin Kelly.

Ekspertide sõnul ei ole hinnatõus veel täiel määral tarbijateni jõudnud, kuid mõju on vältimatu.

"See toob kaasa inflatsiooni kasvu. Ma ei usu, et see on veel toidupoodides täielikult näha, kuid suurem hinnatõus on alles ees," lisas Kelly.

Mida kauem konflikt kestab, seda kallimaks see muutub, nii tarbijale kui poliitikutele. Lähenevate vahevalimiste eel võib hinnatõus kujuneda probleemiks, millest Valge Maja enam mööda vaadata ei saa.