Oma kodu ostmist kaaluvad inimesed oleksid valmis laenu tagasimakseks kulutama umbes 500 eurot kuus, selgub Luminori tellimusel aprillis tehtud küsitlusest. Pankade laenukalkulaator näitab, et kui võtta laenu 20 aastaks ja maksta sisse 15 protsenti, siis võiks sellise laenumaksega osta umbes 100 000-eurose hinnaga maja. 

Otsing Soome suures kinnisvaraportaalis etuovi.com näitab, et selle raha eest saab Soomes valida rohkem kui 900 maja vahel, Eesti suures kinnisvaraportaalis kv.ee on väljas aga vaid 185 samas hinnavahemikus kuulutust.

Sellel sajandil ehitatud elumaju on selles hinnaklassis Soomes müügil 90, Eestis kaks elumaja ja lisaks mõned suvilad. 

Veel suurem erinevus tekib, kui vaadata hinnavahemikku 30 000 kuni 50 000 eurot. Eesti portaalis on selles vahemikus kuulutusi veidi üle 200, neist paljud on katusega karbid, põlenud hooned või lammutamist vajavad majad. Vähenõudliku inimese sissekolimist võimaldaks neist hinnanguliselt 35 maja, enamik neist kuivkäimlaga ja ilma veevärgita, peamiselt Peipsi ääres või Ida-Virumaal. 

Soome portaalis on hinnavahemikus 30 000 kuni 50 000 eurot pakkuda üle 700 elamu. Neist enamik võimaldavad kohe sisse kolida, olemas on vesi ja kanalisatsioon, elekter, isegi enam-vähem korralik köögimööbel. Muidugi pole need kõik viimase peal soojustatud ja asuvad kõrvalises kohas, aga Soomes saad sellises hinnaklassis praegu endale siiski kodu, mitte sara. 

Soome kinnisvarafirma Huoneistokeskus piirkonnajuht Marko Vierto ütles ERR-ile, et viimase kolme aasta jooksul on Soome kinnisvaraturul toimunud hinnalangus, eriti kõrvalisemates piirkondades. 

"Näiteks Ida-Soomes on hinnad langenud ligikaudu 25 protsenti, aga suurtes linnades siiski ei ole hinnatase muutunud rohkem kui kuus protsenti," rääkis Vierto.

Nii nagu Eestis, nii ka Soomes mõjutavad ostuhuvi laenuintresside suurus ja energiakulud. Noori oma kodu otsijaid tänapäeval kõrvalisemates kohtades asuvad vanemad majad ei huvita, ka see vähendab nõudlust ja viib hinnad alla.

"Tänapäeval on ju remondioskused vähenenud, seega maja kordategemine maksaks raha, pealegi on need just sellised majad, millele pangad eriti laenu ei anna. Seega peaks olema tugev oma rahastus pluss remondikulud. Ütleme nii, et sellistele objektidele on tänapäeval vähem noori ostjaid kui näiteks kümme aastat tagasi," tõdes Vierto. 

Tõenäoliselt mõjutab hinnataset pisut ka see, et Soomes on lihtne näha andmeid, mis hinnaga ühes või teises piirkonnas müügitehinguid on tehtud, Eestis on aga seda leida keeruline.

Kinnisvarafirma Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi ütles, et müüjad hindavad vahel oma kinnisvara väärtust üle.

"Enamasti need hinnad, millest meil räägitakse, on tegelikult pakkumishinnad ja eks need on siis ka eeskujuks järgmistele pakkumishindade määramisele. Eks kindlasti see omanike ootus hinnale on ka kõrge, seda on näha, et ülehindamist ikkagi ette tuleb," selgitas Vähi.

Soome hinnataset mõjutab ka see, et kasutu kinnisvara pidamine pole mõistlik, sest selle pealt tuleb maksta maamaksu ja hoone säilitamiseks peab seda ka kütma.

Eri omavalitsustes on maamaksu suurus erinev, aga näiteks 1500-ruutmeetrisel krundil 150-ruutmeetrise maja pidamine on arvestatav kulu, ütles Marko Vierto. "See maamaks on ilmselt sinna tuhande euro kanti aastas."

Eesti majaomanikel sellist survet pole. Omavalitsuste esindajad on öelnud, et neil ei läheks volikogus maamaksu kehtestamine läbi, sest paljudel on päranduseks saadud maja, mida tahetakse lastele hoida. Nii need majad tühjana seisavad.

"Meil ei ole väga paljudel inimestel survet müüa, sest maamaks on väike ja nii on aega ka seda ostjat oodata. Tihti kui ostja hinnapakkumisega helistab, siis öeldaksegi, et mul aega on, vaatame veel ja praegu veel teie pakutud hinnaga ei ole valmis müüma," ütles Vähi.