Märtsis võtsid inimesed koduostuks pankadest laenu veerandi võrra enam kui mullu samal ajal. Eesti Panga hinnangul näitab see nii kinnisvaraturu elavnemist kui ka seda, et eluasemeid ostetakse varasemast rohkem just laenu abil. Kui muidu osteti pangalaenuga 40 protsenti eluasemetest, siis tänavu esimeses kvartalis oli see osakaal üle 60 protsendi.

"Kinnisvaraturul ja ka laenuturul kevad ongi hästi aktiivne periood, seda näitas ka selle aasta märts. Tõesti väljastatud eluasemelaenude arv oli rekordiline. Kui võtta laenulepingut, siis see arv oli ka võrreldav 2022. aastaga, mis oli ka oma mahtude mõttes rekordeid püstitanud aasta," rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Eesti Panga andmetel oli pankade keskmine eluasemelaenu intressimarginaal märtsis kümne aasta kõige madalamal tasemel ehk 1,4 protsenti.

"Kodulaenu intress tegelikult on hetkel laenuvõtjale üsna soodsal tasemel. Pankade vaheline konkurents kindlasti tingib seda. Ka see, et Euribor on püsinud üsna stabiilsel tasemel," ütles Sille Hallang.

Kasvanud on ka keskmine kodulaenu summa.

SEB andmetel ostetakse keskmiselt kodu 150 000 euro eest, mis teeb 25-aastase laenu puhul laenumakseks 780 eurot kuus.

Suurem osa tehingutest toimub Tallinna piirkonnas, järgmisena Tartus.

Kinnisvarabüroode kinnitusel ostetakse jätkuvalt suurem osa eluasemeid järelturult ja eelkõige Tallinnas Mustamäel, Lasnamäel või Õismäel.

"Nii-nimetatud flipitud korterid, et siis tehakse seest kõik tühjaks, täiesti uued kommunikatsioonid tegelikult on sees. Kahetoalised magalates on kuskil 130 000 kuni 140 000. Kolmetoalised magalates on kuskil 150 000 kuni 160 000. Need on sellised hinnad, et inimesed saavad laenu ja ostavad hea meelega selle hinnaga," rääkis kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Marina Hodus.

1Partner Kinnisvaragrupi partner Tanel Tarum lisas, et järelturukorterid ikkagi vaikselt kerivad hinda üles. "Kas see on nüüd kaks protsenti aastas, kolm protsenti aastas, viis protsenti aastas, aga me näeme seda, et järelturukorterid ka kallinevad. See näitab sellist üldist turu elujõudu ja jätkuvalt, kuhu me liigume," lausus Tarum.

Eluasemete mediaanhinna tõus on teisalt märk ka sellest, et inimesed on taas vaikselt hakanud ostma kortereid ka uusarendustes.

"Uusarendustes annavad tooni Suur-Tallinna tehingud, ehk Harjumaa tehingud, kus täna uusarendusi ostetakse. Ostujõud on ikkagi kuskil 3000 kuni 4500 eurot ruutmeeter. Seal on see ostujõud, kus kõige rohkem tehakse tehinguid," lisas Tarum.

Uusarenduspiirkondadest on lisaks Haaberstile populaarsed eriti Tallinnaga häid ühendusi võimaldavad Peetri, Saue, Kiili, Saku. Teise elamispinnana ostavad eestlased kinnisvara näiteks ka Haapsalus või Pärnus.