36 aastat tagasi õpetas frankofiil Lauri Leesi eestlastele teleri vahendusel prantsuse keelt. Tõlkijad rõõmustasid toona: kui keeli oskad, siis hätta ei jää. Nüüd on olemas tehisintellekt ja tõlkijaid on tööturul üle.

"Kindlasti on üle ja kindlasti on inimesi, kes juba mõtlevad, et kas nad peavad oma profiili hakkama muutma, ümber õppima või on vähem tööd või on pidanud oma täiskohaga majasisese tõlkija tööst loobuma ning teevad vabakutselist tööd. See tendents on praegu väga selge," lausus TLÜ kirjaliku tõlke lektor Triin van Doorslaer.

Hinnanguliselt teenib Eestis tõlkimisega leiba paar tuhat inimest. Keskmine tõlkija on Tartu Ülikooli uuringu (2021) andmetel filoloogia kõrgharidusega 36-50-aastane naine, kellel on töökogemust üle 20 aasta. Tehisaru on töö iseloomu palju muutnud. Ellu jäävad need, kes on spetsialiseerunud, näiteks meditsiini või tehnoloogia valdkonda.

"Kui varem oli tõlkija tekstilooja, siis nüüd on ta masintõlke järeltoimetaja. Ta peab leidma tekstist üles vead, ta peab üles leidma kirjavead, kontekstivead. Ühesõnaga, ta peab selle teksti tegema loogiliseks, ilusaks," ütles Luisa Keelelahendused projektijuht Nele Nikopensius.

Kuigi töömaht sellest ei vähene, siis hinnasurve kasvab. 2019. aastal maksti lehekülje teksti eest keskmiselt 12 eurot. Nüüd on tulnud ette, et hankel pakutakse isegi alla 8 euro. Vajadus tõlkide järele päris ära siiski ei kao.

"Räägime meditsiinitõlkest näiteks. Kes vastutab, kui inimene mingisuguse väga suure probleemi või lausa fataalse tagajärjega võtab mingit ravimit, mille infoleht on valesti tõlgitud? Kes kontrollib, kes vastutab - kas masin vastutab?" sõnas van Doorslaer.

Magusad töökohad tõlkijatele on Euroopa Liidu institutsioonides, sest seal nõutakse, et iga dokument peab olema kättesaadav kõigis keeltes. Mahud on suured, näiteks Euroopa Komisjonis tõlgiti mullu eesti keelde enam kui 100 000 lehekülge teksti. Sealgi on arutatud, kas tehisaru võiks inimesi asendada.

"Praeguseks on ikkagi see seisukoht võetud, et inimese silm peab need tõlked üle käima, eriti, mis puudutab õigusakte," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Elis Paemurd.

Euroopa Komisjonis tegeleb tõlkimisega 55 inimest.