Tsahkna: 21. sanktsioonide pakett Venemaa vastu saab olema karm
Euroopa Liit on pärast 20. sanktsioonipaketi vastuvõtmist liikumas juba järgmise ja veelgi karmima paketi juurde, mis võtab sihikule Venemaa energiakandjad. Kuigi USA tähelepanu on hetkel koondunud Iraanile ja surve Moskvale on seetõttu kohati raugenud, peab Euroopa välisminister Margus Tsahkna sõnul kasutama Ungari poliitilist muutust, et suruda läbi Ukraina toetuseks vajalikud otsused.
Mida see 90-miljardiline laen Ukrainale tähendab?
See on väga suur samm, mille me tegelikult langetasime poliitiliselt juba eelmise aasta lõpus, aga Ungari blokeeringu tõttu ei olnud Euroopa Liit suuteline seda raha vabastama. Kui me olime Euroopa Liidu välisministritega mõned nädalad tagasi Ukrainas ning kohtusime president Zelenski, välisministri ja paljude teistega, siis sõnum oli väga selge: kui Euroopa seda raha vabastada ei suuda, oleks Ukraina riigi olukord juunikuuks olnud väga halb.
Sealt läheb 30 miljardit eurot konkreetseks finantstoetuseks, et Ukraina oleks üldse võimeline oma riiki ülal pidama, sest neil on väga palju jooksvaid kulusid. 60 miljardit läheb aga sõjaliseks abiks, kaitseinvesteeringuteks ja taristuinvesteeringuteks. Nii et võib öelda, et suhteliselt viimasel hetkel tuli Ungaris positiivne valimistulemus ja otsused langesid. Nüüd võib olla rahulik, et vähemalt kaks aastat on Ukraina rahastatud 90 miljardi euro ulatuses ja see on päris piisav.
Mida Ukraina selle esimese rahaga peale hakkab?
Osa raha kulubki neil selleks, et lihtsalt oma majandust ja finantssüsteemi püsti hoida, sest need kulud on suuremad kui Ukraina riigi tulud. Teisalt on neil väga selge kava, kuidas investeerida oma kaitsetööstusse ja kuidas seda raha kasutades hankida kaitsevõimekust väljastpoolt Ukrainat.
Nagu president Zelenski ütles, on nad täna alustanud väga aktiivselt ka oma energiataristu taastamisega, mille Venemaa selle talve jooksul hävitas. Kui üldse rääkida ukrainlastega, siis nad ei võta rahuprotsessi väga tõsiselt, kuna nad näevad, et Putin ei ole mingisugusest rahust huvitatud. Praegusel hetkel on Trumpi tähelepanu ju ikkagi Iraani peal.
Reaalselt läbirääkimisi ei toimu ja nad valmistuvad järgmiseks talveks, viies oma energiataristu teise seisu. Nad üritavad seda mitmekesistada, et see ei oleks nii tsentraalne ja seda poleks võimalik nii lihtsalt hävitada. Nad valmistuvad ikkagi järgmiseks sõjatalveks.
Mainisite juba korraks positiivseid Ungari parlamendivalimisi. Mida me ootame uuelt peaministrit Peter Magyarilt?
Ootame seda, et nad oleksid euroopaliidumeelsed. Magyari põhisõnum on olnud, et Ungari rahvas kuulub Euroopa Liitu. Kindlasti ei tasu olla naiivne, et nüüd ei tule mitte mingeid läbirääkimisi, aga Euroopa Komisjonil ja Euroopa Liidul laiemalt on üks väga oluline jõuõlg. Nimelt on kümneid ja kümneid miljardeid Euroopa Liidu toetusrahasid praeguseks blokeeritud, kuna Orban ei ole täitnud Euroopa Liidus kokku lepitud põhimõtteid ja printsiipe. Uue juhi üks põhilubadus on olnud, et ta toob selle raha Ungari arenguks tagasi, mida on hädasti tarvis. See annab võimaluse ka Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidule laiemalt teha kokkuleppeid.
Kõige kriitilisemad on muidugi tulevased sanktsioonipaketid. 20. sanktsioonipakett võeti vastu, 21. valmistatakse ette ja see saab olema päris karm, eriti energiakandjate suhtes.
Aga kõige valulisem teema on ikkagi Euroopa Liidu laienemine. Ungari on üle kahe aasta seda protsessi blokeerinud – me ei ole isegi esimest klastrit läbirääkimiste võtmes avanud ei Ukraina ega Moldovaga. Minu hinnangul tuleks ära kasutada just see algne etapp, kui Magyar ametisse saab ja esimestele läbirääkimistele tuleb, et saada maksimaalne pakett kätte juunikuiseks ülemkoguks, kui peaministrid uuesti kogunevad.
Seal tuleks anda väga kõva ja konkreetne sõnum laienemise teemal, sest see on tulevase rahu võtmes kõige olulisem, et meil ei oleks halle tsoone Venemaa ning NATO ja Euroopa Liidu vahel. Tuleb anda selge lootustandev sõnum Ukraina rahvale, et nad on reaalselt Euroopa Liitu oodatud. Euroopa jaoks ei ole Ukraina ainult emotsionaalne toetusprojekt, vaid Ukraina tagab rahu ka meile. Euroopa Liidu liikmelisus ja laienemine on selles mõttes väga tähtis – ja muidugi ka Moldovale, kes on praegu olnud seotud just nimelt Ukraina laienemise pidurdamisega.
Ukraina soovib ilmselgelt saada Euroopa Liitu ja ta toetub aina rohkem Euroopale. Kas nende suhted USA-ga on nüüd põhimõtteliselt läbi, on need teistsugused või leebemad kui varem?
Väga raske on öelda, sest rahukõnelusi pole reaalselt toimunud. President Trumpi tähelepanu on praegu Iraanil – seal ei ole hetkel näha arenguid ei positiivses ega negatiivses suunas. Tähelepanu on lihtsalt Ukraina pealt ära.
Küll aga on ukrainlased meile väga selgelt öelnud, et nad ei taha Ameerika Ühendriikide kadumist ega sellele protsessile käega löömist. Ameeriklaste tugi ja surve Venemaale on vajalik, kuigi me seda tegelikult avalikult väga ei näe. Pigem vastupidi. Iraani sõja raames oleme näinud, et Ameerika Ühendriigid on hoopistükkis vähendanud sanktsioonisurvet Venemaale ja tegelikult ka Indiale, mille kaudu see mõjutab Venemaad. Need arengud ei ole hetkel positiivsed.
Ja muidugi kõige valusam teema on relvatarned. Oleme kindlad, et Ameerika Ühendriigid ei suuda tegelikult pikaajaliselt tagada Ukrainale tarneid sellises mahus – isegi meile ei suuda nad seda tagada. Nad kulutavad hetkel Iraanis metsikult palju ja neil ei ole sellises mahus taastamisvõimet.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Välisilm", intervjueeris Maria-Ann Rohemäe








