Euroopa Liidu 90 miljardi euro suurune laen Ukrainale otsustati juba detsembris. Keeruline kokkulepe sündis tänu sellele, et Ungarile, Tšehhile ja Slovakkiale lubati, et nad jäävad sellest kõrvale, et nad ei pea hakkama seda laenu tagasi maksma.

Nüüd, kui Ungari on meelt muutnud ja hakanud seda blokeerima, on teised liikmesriigid ja Euroopa Komisjon rõhutanud, et nii lubadusi murda ei saa.

"Riigijuhtide tasandil nõustus sellega ka Ungari. Me püüame seda otsust jõustada. Ma tean, et Euroopa Liidu nõukogu president Costa ja Euroopa Komisjoni president von der Leyen püüavad seda lahendada. Meil on ka riigijuhtide kohtumine selle nädala lõpus. Loodetavasti saame survestada Ungarit kinni pidama kokkulepetest, mis nad on ise teinud," lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

Ametlikult põhjendab Ungari laenu blokeerimist energiajulgeolekuga. Budapesti sõnul pole neil suurt teist võimalust Ukrainat survestada, et torujuhe Venemaaga parandatud saaks.

"Mitteametlik põhjus on muidugi valimised aprillis, kus Orban püüab mängida rahvuslase kaarti, et oma kampaania kujundada julgeoleku ümber. Ta tahab mängida tugevat juhti ja vastanduda oma oponendile Peter Magyarile, keda ta kujutab kui Kiievi ja Brüsseli nukku," märkis mõttekoja EPC analüütik Eric Maurice.

See tähendab, et Euroopa Liit on kahvlis. See laenuraha on Ukrainale mõeldud selleks ja järgmiseks aastaks. Algse plaani järgi pidid esimesed maksed toimuma aprillis. Valimisteni oodates ei saa Ukraina seda raha kätte nii kiiresti kui vaja. Ungari peaminister Viktor Orbanit survestades saab too seda aga kohe kodumaal kasutada, et näidata, kuidas ainult tema hoiab ära selle, et Brüssel Ungari sõtta tirib.

"Nad karjuvad uhkelt ja entusiastlikult, et nad ei jõua ära oodata enne kui Euroopa Liidu heakskiiduga saadetakse sõdurid Ukrainasse. Just see on see, mida me peame vältima, selle eest peame ennast kaitsma. Ma võtan kohustuseks hoida Ungarit julgeoleku ja rahu saarena turbulentses maailmas," lausus Orban.

Euroopa Komisjon on püüdnud seda lõksu vältida ja leida kokkulepe selle raames, et Ukrainas püütakse torujuhe ära parandada ja vastutasuks võtaks Ungari oma veto maha. Kuid selge pole kas Viktor Orban tegelikult üldse seda soovib.

"Kas tal on huvi seda vastuseisu hoida? Et hoida oma vetot, et mängida tugevat juhti ja rõhutada ning korrata, et Ukrainaga on julgeolekumure. Kui tal ei ole huvi, et survet Ukrainale langetada, siis ta ei taandu," lausus Maurice.

Seepärast tõdevad Brüsselis asjatundjad omavahel, et pigem ei maksa lahendust oodata enne valimisi. Kuid ka sa ei pruugi loodetud muutust tuua. Isegi kui võitma peaks Orbani oponent Peter Magyar, ei ole ta nii euroopameelne kui Brüsselis loodetakse – milline oleks tema juhitud Ungari, pole sugugi selge.

"Ta ei taha oma kampaanias välja paista nõrgana või Zelenskile liiga lähedasena. Teda kirjeldatakse niigi Kiievi ja Brüsseli nukuna. Ta ei saa praegu öelda, et ta nõustuks selle laenuga. Küsimus on selles, et kui temast peaks saama peaminister, millise otsuse teeb ta siis. Millised on siis tema vaated," lausus Maurice.

Brüsseli meedia kirjutas hiljuti ka teisest lahendusest, et Ukraina tugevamatel toetajatel Põhja- ja Baltimaadel on plaan Euroopa ühislaen asendada kuni 30 miljardi euro ulatuses kahepoolsetele laenudega, mida Ungari takistada ei saa.

"Hetkel on tegemist Brüsseli kuulujutuga, aga igal juhul me mõtleme ja ragistame ajusid – Ukrainal on vaja reaalselt eksistentsiaalset abi, kuidas seda abi anda," ütles Tsahkna.

Kuigi tavaliselt lahenevad sellised korduvad tülid Ungariga pärast Orbani suurt sõud üsna valutult, pole seekord kompromissi kuskilt paistmas.