ERR-i reporter Arni Alandi küsis mõlemalt presidendilt Alar Karise väljaütlemise kohta, mis puudutas potentsiaalse dialoogi taastamist Venemaaga.

Karis rääkis esmaspäeval Helsingin Sanomatele, et Euroopa peaks valmistuma Ukraina sõja lõppedes suhtlemiseks Venemaaga.

"See on väga hea küsimus. See on küsimus, millega me oleme maadelnud alates sõja algusest, aga ilmselt tõsisemalt viimase kahe aasta jooksul. Näiteks tahtekoalitsioonis või kusagil mujal ei ole sellist arutelu, kus me ei puuduta seda teemat, et kes, millal, kus ja kuidas peaks Venemaaga suhtlema. Nüüd oleme Euroopa vaatenurgast selle rolli Ameerika Ühendriikidele delegeerinud. Ja Iraani sõja tõttu on see vestlus nüüd vaiksel tulel. Nii et ma nõustun täielikult president Karisega, et tuleb aeg, mil me peaksime avama kommunikatsioonikanalid Venemaaga. Küsimus on, millal. On see enne sõja lõppu või pärast sõja lõppu? Aga veel suurem küsimus on, kes seda teeb ja millise mandaadiga," vastas Alexander Stubb.

"Minu lähtekoht on, et me peaksime tegema seda kollektiivselt ja mandaadiga. Ehk teisisõnu, et keegi ei hakkaks Euroopas isetegevust tegema. Me oleme mõnda sellist näinud ja need tavaliselt ei tööta. Ja kõige selle tuumküsimus, mida me peame endalt küsima, on see, mis suunas lähevad Ameerika suhted Venemaaga versus kuhu liiguvad Euroopa suhted Venemaaga," kommenteeris ta.

Stubb lisas, et vaatamata sellele, mis Venemaal juhtub, jääb ta endiselt Soome ja Eesti naabriks. Ta rõhutas, et suhe Soome ja Venemaa vahel ei saa olla selline, mis see oli enne aastat 2008, kui Venemaa ründas Gruusiat, aastat 2014, kui Venemaa annekteeris Krimmi või aastat 2022, kui algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu.

"Nii et see suhe saab olema erinev. Aga mingi suhe saab olema. Seda ju naabrid peavad tegema," ütles veel Stubb.

Alar Karis lisas, et suhtlemine saab toimuda pärast sõja lõppu, eeldusel, et Venemaa muutub.

"Asjad ei ole sellised, nagu nad olid. Aga meil on naaber Venemaa. Kui ta avate kaardi, siis te näete, et Venemaa on meie kõrval. Meie ei hakka ära kolima ja ilmselt ka mitte Venemaa. Nii peame leidma viisi, kuidas Venemaaga hakkama saada. Mitte läbi rääkida, aga suhelda. See on see, mida naabrid teevad ka kahetsusväärsete naabrite korral. Sellest pääsu pole," rääkis Karis.

"Kõik sõjad lõppevad ühel hetkel. Isegi 100-aastane sõda lõppes. See tähendab, et me peame olema valmis sellise suhtluse alustamiseks," sõnas Karis.

Stubb: Euroopa vajab Ukrainat rohkem kui Ukraina Euroopat

Alexander Stubb rääkis pressikonverentsil veel, et me peame hakkama muutma sõja narratiivi, sest viimasel neljal kuul on Ukrainal läinud sõjas palju paremini kui Venemaal.

"Oleme näinud, et Venemaa kaotab nüüd hukkunute ja haavatute näol 30 000 kuni 35 000 sõdurit kuus, olukorras, kus Ukraina kaotab ühe sõduri viie Vene sõduri kohta. Lisaks sellele on Ukrainal nüüd võime lasta Venemaale rohkem rakette ja droone kui vastupidi. Venemaa edeneb minimaalse tempoga, kaotades 250 sõdurit ühe ruutkilomeetri kohta," rääkis Stubb.

Tema sõnul on Euroopal Ukrainalt väga palju õppida. "Selle asemel, et mõelda, kas Ukraina vajab Euroopat, tuleks mõelda, et Euroopa vajab Ukrainat rohkem. Ukrainal on suurim, tõhusaim ja modernseim sõjavägi Euroopas," lausus ta.

Stubb märkis, et ta ei näe märke sellest, et Venemaa sooviks NATO artikkel viit testida. "Alati on hübriidohte, aga kui vaadata idatiiba alates Skandinaavia kirdeosast, Norrast, Soomest, Balti riikidest, Poolast kuni Ukrainani välja, siis ma ei usu, et nad hakkavad testima," ütles Stubb.

Stubbi sõnul soovivad ameeriklased, et Euroopa võtaks oma julgeolekut tõsisemalt ning see tähendab koormuse jagamist eriti konventsionaalsete sõjajõudude puhul.

Karis rõhutas, et ameeriklasi tuleks veenda nende sõjalise kohaloleku jätkamises Euroopas, sest see teenib ka Ameerika Ühendriikide huve.

Rääkides juttudest, et Balti riigid võivad olla järgmised, keda Venemaa ründab, ütles Karis, et see on Venemaa katse külvata ärevust. "Aga me peaksime jääma rahulikuks, nagu on kohane Põhjamaade rahvastele," ütles Karis.

Karis märkis, et kui USA relvatarned Eestile ja Euroopa riikidele viibivad, tuleb kiiremini tegeleda oma kaitsetööstuse arendamisega.

President Stubb ütles, et Soomel ei ole relvatarnete hilinemise tõttu põhjust muretsemiseks, sest sõjaline koostöö Soome ja Ameerika Ühendriikide vahel on ajaloo kõrgemal tasemel.