Kasahstani visiit, mis viis saadiku ametist

Segadus välispoliitiliste sõnumite üle kerkis esile, kui president Alar Karise mullu novembrikuus toimunud riigivisiidil Kasahstani sealne Eesti suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta välja ütlemata Eesti jaoks olulised sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas seepeale 9. detsembril, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.

Alar Karis ütles Delfile antud intervjuus, et suursaadik soovitas avalikes esinemistes Kasahstani Ukraina teemadel mitte survestada.

"Tegemist ei olnud "mõista andmise", vaid "tungiva soovitusega". Selleteemaline arutelu toimus vahetult peale lennujaamast Astana hotelli jõudmist õhtusöögil, mil valmistuti järgmise päeva kohtumisteks. Minule ja nõunikele oli suursaadiku nõuanne ootamatu, varasemates kirjalikes kokkuvõtetes ja videokõne vahendusel toimunud koosolekutel saadik selliseid seisukohti ei väljendanud," kommenteeris Karis.

Hiljem tegi Karis sotsiaalmeedias postituse, kus teatas, et ta ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi.

"Olen ühtäkki saanud täiskasvanuks. Ma ei talu enam teatud asju. Mitte sellepärast, et ma oleksin ennasttäis, vaid lihtsalt sellepärast, et ma olen jõudnud oma elus sinna, kus ma ei taha raisata rohkem aega selle peale, mis mind ärritab või teeb haiget. Ma ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi. Kadunud on soov olla meele järele neile, kellele ma ei meeldi. Ja pole põhjust naeratada neile, kes ei soovi mulle naeratada," kirjutas Karis isiklikus ja vaid tema sõpradele nähtavas sotsiaalmeediakonto postituses.

ERR-iga tollal vestelnud poliitikute hinnangul oli presidendi arvamusavaldus adresseeritud just Kasahstanis toimunu kohta.

Ungari trahvide tasumise avaldus

13. detsembril 2025 andis Karis intervjuu Soome ajalehele Ilta-Sanomat, kus rääkis, et Venemaale tuleb avaldada suuremat survet ning lõpetada temaga igasugused energialepingud. Karis käis ühe võimaliku sammuna välja mõtte, et Ungarit võiks aidata Venemaaga sõlmitud energialepingute lõpetamisel leppetrahvide tasumisel.

Ta viitas Ungarile, mille tollane peaminister Viktor Orbán külastas Moskvat, et "tagada", et riigil oleks tulevikus piisavalt odavat energiat. Karise sõnul võivad mõned Ungari ja Venemaa vahelised energialepingud ulatuda isegi 2040. aastateni.

"Võib-olla peaksime aitama leppetrahvide maksmisel," pakkus Karis välja.

See sõnum pälvis Eestis kriitikat. Teravalt reageeris välisminister Margus Tsahkna, kes ütles, et "pole mõeldav, et riigid, kes ise on astunud otsustavaid samme Venemaa sõjamasina toitmisest hoidumiseks, hakkaksid nüüd Ungari asemel Venemaa majandusse trahvirahadega panustama".

Eriesindaja läbirääkimisteks Venemaaga

3. ja 4. veebruaril sõitis Karis visiidile Dubaisse, kus andis ka mitu intervjuud, mis kodumaal uue tormi tekitasid.

Intervjuus Euronewsile rääkis Karis, et Euroopa Liit peaks nimetama eriesindaja, kelle ülesanne oleks taastada diplomaatilised kanalid Venemaaga osana Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistest.

President Karis ei nimetanud võimalikke kandidaate, kuid rõhutas, et eriesindaja peaks tulema suurest Euroopa riigist ning omama usaldusväärsust mõlemal poolel. "Ka Euroopa Liit peaks nendes aruteludes osalema. Kuigi me ei võitle Venemaaga otseselt, oleme juba aastaid Ukrainat toetanud ja teeme seda ka edasi," ütles ta.

Karise sõnul on Euroopa jäänud selles protsessis hiljaks. "Mõni aasta tagasi olime seisukohal, et agressoritega ei räägita, ja nüüd oleme mures, et me ei ole läbirääkimiste laua taga," märkis ta.

Sellele reageeris kõige teravamalt taas välisminister Margus Tsahkna, kes lükkas Karise seisukoha terava sõnastusega pressiteate vahendusel tagasi pealkirjastades selle: "Kremli ukse taga kraapimas käimine nõrgestab nii Ukraina kui Euroopa positsioone".

Tsahkna väljaütlemine võis mitmete poliitikute arvates olla küll sisult õige, aga sõnastuses vindi selge ülekeeramine.

Ukraina alade loovutamine

President Alar Karis andis Araabia Ühendemiraatides intervjuu ka USA telekanalile NBC, kus ütles, et Ukraina peab otsustama rahu nimel Venemaale territooriumite äraandmise. Küsimusele, kas Ukraina peaks rahu nimel territooriumeid loovutama, vastas Karis, et see on Ukraina enda otsus.

"Loomulikult Eesti ega ka teised lääneriigid ei aktsepteeri kunagi territooriumite äraandmist. Kuid loomulikult see on Ukraina otsus, sest mingil hetkel sa saad aru, et Ukraina inimesed surevad," ütles Karis.

"Mitte ainult lahinguväljal, aga ka Kiievis ja teistes kohtades. Tsiviilisikud, lapsed. Seega tuleb mingil hetkel leida tasakaal. Kas loovutada, ajutiselt, osa territooriumist ja peatada see sõda," märkis Karis.

Ka see seisukoht pälvis Eestis kriitikat ja tõlgendust, justkui oleks Karis öelnud, et Ukraina peab oma alad loovutama. Näiteks peaminister Kristen Michal ütles valitsuse pressikonverentsil, et jutt eriesindaja määramisest või Ukraina alade loovutamisest on vastuolus Eesti riigi põhimõtteliste väärtustega.

"Ei pea kohaseks separaatläbirääkimisi Putiniga, tema laua taha toomist, legitimeerimist, vaid survet Venemaale." Mis puudutas mõtet territooriumite loovutamisega rahu saavutada, siis Michali sõnul ei ole tükike Ukrainast Venemaa ja selle presidendi Vladimir Putini eesmärk. "Kõik need arutelud sellest, et liitlased, kes peaksid tagama Ukraina iseseisvuse ja kindla seljataguse, ütlevad, et andke tükikene. Aga mis see tükikene on? Piisab Donbassist või peame Kiievi ka andma? Kas sellest piisab?" märkis Michal. Erinevalt Tsahknast pole Michal aga hiljem Karist otseselt arvustanud.

Karis selgitas Milanos taliolümpiamängudel Eesti ajakirjanikele antud ühisintervjuus oma väljaütlemisi ja kinnitas, et Eesti välispoliitika on ühtne. Välisministril ja peaministril soovitas Karis eriarvamuste korral talle helistada, mitte neid ajakirjanduses levitada.

Kriitika ja mittekriitika välisministeeriumi aadressil

9. aprillil ilmus maakonnalehes Lääne Elu pikem usutlus Alar Karisega, kus ta ütles, et Eesti keskendub välispoliitikas väga tänasele päevale, aga jõudu vaadata ka kaugemale ja suuremalt välisministeeriumis ei ole.

"Keskendume välispoliitikas väga tänasele päevale, mis on arusaadavalt vajalik, aga meil peab jätkuma jõudu vaadata ka natukene kaugemale ja suuremalt. Seda jõudu välisministeeriumis tegelikult ei ole – pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi," rääkis Karis.

Karis rääkis, et neelab alla kõik tema kohta öeldavad kommentaarid, sest keegi pole kunagi tema välispoliitilisi teadmisi kontrollinud.

"Teinekord tulebki alla neelata asjad, mille puhul näed, et need on ebaõiglased. Neid möllajaid on avalikus ruumis juba piisavalt. Ja mis kõige hullem, kui minna nii-öelda välisruumi ehk välisriikidesse vaidlustama mõnda välispoliitiliselt tehtud otsust. Eks ma olen ka pidanud riigijuhtide ees meie otsuste pärast vabandama, aga ma ei hakka avalikult ütlema, kus ja miks see oli," sõnas Karis.

See sõnum pälvis kriitikat nii koalitsiooni- kui ka opositsioonipoliitikutelt. Näiteks Reformierakonna saadik Eerik-Niiles Kross kirjutas, et "Karis räägib inglise keelt natuke paremini kui [Arnold] Rüütel, enese arvates piisavalt, et kõnesid pidada ja intervjuusid anda. Nii mõnigi arvab, et sealt paljud hädad Karisega tulevadki, sest kui keelt suveräänselt ei valda, siis on keerulisi mõtteid üsna riskantne väljendada. Eriti kui nad tekivad alles intervjuude andmise käigus," ütles Kross ja lisas, et kui Karis peaks seatama uuesti presidendiks, siis Krossi häält tal pole.

Välisminister Margus Tsahkna vabandas välisministeeriumi töötajatele saadetud kirjas diplomaatide ees, sest president Karis tõmbas Tsahkna sõnul välisteenistuse sisepoliitilisse võitlusse.

"Eesti välisteenistus ja diplomaadid on tõmmatud sisepoliitilisse võitlusse. Minu mälu järgi esimest korda on Eesti senine konsensuslik julgeoleku- ja välispoliitika tõmmatud valimisvõitlusesse ja mul on poliitikuna selle pärast piinlik. Ma vabandan teie ees," kirjutas Tsahkna.

Hilisemas kommentaaris ütles Karis, et tegelikult hindab kõrgelt Eesti diplomaatide panust ja pidas oma kommentaariga silmas hoopis seda, et välisministeeriumile on vaja juurde ressursse.

"Kui te nüüd tähelepanelikult loete seda, siis sellel jutul oli pigem mure, et seal ei ole piisavalt inimesi. Ma ei rääkinud nendest diplomaatidest ja ametnikest, kes täna töötavad ministeeriumis. 

Samas on Lääne Elu intervjuu puhul oluline rõhutada, et ajakirjanik esitas küsimuse presidendiameti sisustamise kohta ning jutu välispoliitikale ja välisministeeriumile viis president ise. Ka oli intervjuu küsimus-vastus lahtikirjutus ehk sealt ei oldud midagi välja jäetud või konteksti muudetud.

Intervjuud Soome meediale riigivisiidi eel

28. ja 29. aprillil on Alar Karis koos abikaasa Sirjega riigivisiidil Soomes sealse riigipea Alexander Stubbi kutsel. Enne seda andis ta intervjuud Helsingin Sanomatele ja Yle-le.  

Intervjuus Hesaritele rääkis Karis, et Euroopa riigid peaks ühiselt valmistuma Ukraina sõja lõppedes suhtlemiseks Venemaaga.

"Kas oleme valmis, kui sõda lõpeb täna või homme? Kuidas peame reageerima? Mida peame tegema? Mida peab tegema Venemaa? Ettevalmistused peaksid juba käima," rääkis Karis.

Ajaleht märkis, et kui tavapäraselt hoiatavad Eesti riigijuhid Venemaa laienemispüüdluste ja sõja võimaliku laienemise kohta, siis Karis kutsub üles valmistuma ka sõja lõppemiseks.

Karis rõhutas, et sõda võib lõppeda homme või ka mitme aasta pärast, kuid igal juhul tuleb selleks valmis olla.

Soome rahvusringhäälingule Yle antud usutluses ütles Karis, et Euroopa lasi Ukraina sõja alguses käest võimaluse Venemaaga rahukõnelusi alustada.

"Kui Vene väed suruti Kiievi alt tagasi Venemaa piiride lähedale, oleks Euroopal olnud võimalus agressor läbirääkimislaua taha tuua. Praegu ei tule sinna enam keegi," nentis Karis. Euroopal on vaja plaani nii rahuläbirääkimisteks Venemaaga kui ka sõjajärgseks ajaks – Karise sõnul tuleb selle plaani koostamisega alustada kohe.

Intervjuus tuli jutuks ka Karise välispoliitilised väljaütlemised ja Dubais veebruari alul USA telekanalile NBC antud intervjuu, mida Eestis tõlgendati, et Karis kutsus Euroopa riike üles pidama Venemaa ja Ukrainaga läbirääkimisi territooriumite loovutamiseks rahu nimel.

Karis eitas, et oleks Ukrainalt territoriaalseid järeleandmisi nõudnud. "See on Ukraina otsustada. Me ei saa hakata neile ette kirjutama, mida teha," ütles Karis.

Kuidas näeb Karis ise oma rolli välispoliitikas?

Eesti presidendi roll välispoliitikas on rohkem esindusroll ("Esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises" – Põhiseadus) ja riigi kokkulepitud välispoliitiliste sõnumite esitamine. Samas on lähiajaloos olnud mitu presidenti, kes on võtnud välispoliitilise initsiatiivi enda kätte, olgu selleks Lennart Meri, Toomas Hendrik Ilves või Kersti Kaljulaid.

Seetõttu pole Karise "soolod" otseselt midagi täiesti uut. ETV aastalõpuintervjuus selgitas Karis, kuidas ta ise näeb oma rolli välispoliitikas. Ta ütles, et Eesti välispoliitika raamid on ühed, kuid küsimus on alati selles, kuidas ja kus seda esitatakse.

"Ega president saa minna välispoliitikat kujundama viisil, mis on täiesti vastuolus meie riigi ja Euroopa välispoliitikaga. Aga selle sees saab alati valida, mida kus rääkida ja mida üldse mitte rääkida. Need kohad ja ajad on äärmiselt tähtsad. Kui meil on välispoliitika natukene käremeelne, siis peab olema keegi, kes võib-olla selle piduri peal ka jalga hoiab, mitte ei ole jalg ainult gaasi peal."