Laupäeval tormas relvastatud isik Valge Maja korrespondentide õhtusöögi turvakontrollipunkti. Hoones viibisid samal ajal mitmed administratsiooni liikmed, sealhulgas president Donald Trump, asepresident JD Vance, FBI direktor Kash Patel ja mitmed kabinetiliikmed, kelle salateenistuse agendid kiiresti minema toimetasid.

Juhtum tõi taas tähelepanu kasvavale vägivallale Ühendriikide poliitikas. 

Jaanuaris tungis üks mees haamriga asepresident Vance'i koju ja purustas majal aknad. Märtsis esitas justiitsministeerium süüdistuse kahele mehele, kes kavandasid rünnakut New Yorgi linnapea Zohran Mamdani residentsi lähedal.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) andmetel on rünnakud ja vandenõud USA valitsuse vastu kõrgeimal tasemel alates vähemalt 1994. aastast. Esimest korda 20 aasta jooksul pärineb suurem osa neist vasakäärmuslastelt, mitte paremäärmuslastelt. 2025. aastal registreeritud 20 rünnakust ja vandenõust liigitas keskus 10 vasak- ja 8 paremäärmuslikeks.

Pool möödunud aasta vasakäärmuslikest intsidentidest oli suunatud sisserändeametnike või -asutuste vastu – tegemist oli vastureaktsiooniga Trumpi administratsiooni karmile immigratsioonipoliitikale.

Veel üks rünnakukatse oli suunatud Michigani osariigi Dickinsoni maakonna vabariiklaste komitee peakorteri vastu.

Kasvanud on ka paremäärmuslik vägivald. Möödunud aasta juunis tapeti Minnesotas demokraadist osariigi parlamendisaadik ja tema abikaasa. Augustis hukkus politseiametnik, kui vaktsiinivastaste vaadetega mees tulistas haiguste kontrolli ja tõrje keskuse (CDC) peakorteri ees 500 lasku.

Kokkuvõttes hukkus eelmisel aastal paremäärmuslikeks liigitatud rünnakutes kolm inimest, samas kui vasakäärmuslikus rünnakus kaotas elu üks inimene. 

Äärmusluse liigitamine on keeruline ülesanne

CSIS rühmitab rünnakuid poliitiliste vaadete järgi kohtudokumentide ja meediakajastuste põhjal, kuid sooritajad ei sobitu alati kindlatesse kategooriatesse. 

Mõned rünnakud poliitikute vastu, näiteks Pennsylvania demokraadist kuberneri Josh Shapiro residentsi süütamine möödunud aprillis, olid väidetavalt ajendatud sündmustest välismaal.

Washingtoni politsei teatel kandis laupäevaõhtune ründaja pumppüssi, poolautomaatset käsirelva ja mitmeid nuge. See sobitub üldise mustriga: andmed näitavad, et rünnakutes ja vandenõudes kasutatakse üha enam tulirelvi.

Sellegipoolest oli eelmise aasta eelistatuim relv Molotovi kokteil. Süütepudelit, mis on revolutsioonilise poliitika sümboliks, kasutati vähemalt seitsmes rünnakus või vandenõus, sealhulgas Shapiro residentsi ründamisel ja kahel katsel rünnata immigratsiooniametnikke.

Möödunud aasta jaanuaris teatas üks Massachusettsi naine kapitooliumi politseile, et plaanib visata Molotovi kokteile tollase rahandusministri kandidaadi Scott Bessenti jalge ette. Teises intsidendis süütas mees California postkontori, soovides "anda USA valitsusele õppetunni".

Analüüs tugineb CSIS-i kogutud terrorismijuhtumitele USA-s aastatel 1994–2025. CSIS arvestab vaid ettekavatsetud juhtumeid, mis kätkevad endas katset või ähvardust tappa või vigastada eesmärgiga mõjutada laiemat poliitilist publikut. 

Uurimine hõlmab rünnakuid USA valitsusametnike ja asutuste, sealhulgas poliitikute ja föderaalhoonete vastu. Välja on jäetud rünnakud muude sihtmärkide, näiteks sõjaväe või ettevõtete vastu.

CSIS liigitab poliitilist orientatsiooni uudisteartiklite ja kohtutoimikute põhjal, mis kirjeldavad sooritaja väidetavat motiivi. Sildid "vasak" või "parem" ei vasta otseselt USA erakondadele. Antud juhul hõlmab paremäärmuslus motiive nagu rassiline või etniline ülimuslikkus; vasakäärmuslus aga näiteks vastuseisu kapitalismile.

Trump nõuab telekoomik Kimmeli vallandamist vägivallateemalise nalja tõttu

USA president Donald Trump kutsus esmaspäeval meediakontserni Disney üles vallandama telekanali ABC õhtuse jutusaate juhti Jimmy Kimmelit. Põhjuseks oli eelmisel nädalal tehtud nali Melania Trumpi aadressil.

Kimmel ütles neljapäeval, 23. aprillil eetris olnud Valge Maja korrespondentide õhtusöögi paroodias esileedi kohta järgmist: "Proua Trump, te lausa särate nagu tulevane lesk."

President nimetas Kimmeli nalja üleskutseks vägivallale.

"Ma mõistan paljusid inimesi, keda on vihastanud Kimmeli põlastusväärne üleskutse vägivallale. Tavaliselt ma tema öeldule ei reageeriks, kuid see ületab igasuguse piiri," kirjutas Trump esmaspäeval sotsiaalmeedias. "Disney ja ABC peaksid Jimmy Kimmeli viivitamatult vallandama."

Disney ei ole kommentaaripalvetele veel vastanud. Esmaspäeval võttis sõna ka esileedi, kes kutsus ABC-d üles Kimmeli suhtes seisukohta võtma.

"Kimmeli vihkamist õhutav ja vägivaldne retoorika on mõeldud meie riigi lõhestamiseks. Tema monoloog minu perekonnast ei ole komöödia – tema sõnad on mürgised ja süvendavad USA poliitilist kriisi," kirjutas Melania Trump sotsiaalmeedias. "Kui kaua kavatseb ABC juhtkond lubada Kimmelil sellist jõledat käitumist meie kogukonna arvelt?"

Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt kritiseeris Kimmelit samuti esmaspäevasel pressibriifingul.

Kimmel tegi oma nalja enne laupäevast intsidenti, mil kahtlusalune Cole Allen avas korrespondentide õhtusöögi toimumispaiga ees tule. 

Prokuratuur on esitanud 31-aastasele mehele süüdistuse kolmes punktis, sealhulgas Trumpi atentaadis. Valge Maja andmetel oli laupäevane tulistamine juba kolmas katse presidenti tappa.

Esileedi istus tulistamise hetkel presidendi kõrval, varjus laua alla ja seejärel toimetas turvameeskond ta lavalt minema. Trump sõnas hiljem, et sündmus oli esileedi jaoks traumeeriv kogemus.

Trumpi ja Kimmeli pikem vastasseis

Septembris eemaldas Disney Kimmeli saate ajutiselt eetrist pärast seda, kui saatejuht pilkas Trumpi reaktsiooni konservatiivse aktivisti Charlie Kirki tapmisele. 

Kimmel näis toona vihjavat, et tapja võis olla seotud MAGA-liikumisega, kuigi selle kohta puudusid tõendid. Need kommentaarid pälvisid laialdast kritiikat konservatiivses meedias ning ka föderaalse sidekomisjoni (FCC) esimehelt Brendan Carrilt. 

Kimmel naasis ABC eetrisse pärast neljapäevast pausi, kui otsus saade peatada oli saanud kriitikat vaatajatelt, meediajärelevalvelt ja teistelt õhtustelt saatejuhtidelt.

Värskeim vastasseis Kimmeliga leiab aset ajal, mil pinge Trumpi administratsiooni ja meedia vahel on haripunktis. 

Eelmisel nädalal kaebas FBI direktor Kash Patel väljaande The Atlantic laimu eest kohtusse, kuna ajakiri avaldas artikli tema alkoholitarbimise ja ametialaselt ebasobiliku käitumise kohta.

See kohtuasi on vaid üks paljudest juriidilistest konfliktidest administratsiooni ja meediakanalite vahel. Aprillis lükkas föderaalkohtunik tagasi Trumpi laimuhagi väljaande Wall Street Journal kirjastaja vastu. Trumpi juriidilise meeskonna esindaja teatas aga, et president esitab selle "jõulise hagi" Journali ja teiste kostjate vastu uuesti.

Selle aasta alguses väljastas FCC uued suunised võrdse eetriaja reeglite kohta. Need reeglid kohustavad raadio- ja telekanaleid pakkuma valimiste ajal eetriaega ka oponentidele, kui saates esineb mõni kandidaat. Uusi suuniseid tõlgendatakse laialdaselt katsena piirata õhtuseid ja päevaseid jutusaateid, kus sageli astuvad üles demokraatidest poliitikud.