Meedias levisid juba varem väited, et AÜE ja Saudi Araabia vahel on üha suuremad erimeelsused ning AÜE kaalub naftakartellist lahkumist. AÜE on juba mitu aastat kaalunud, millised kokkulepped sobivad kõige rohkem riigi pikaajalistele huvidele. 

AÜE lahkubki nüüd 1. mail kartellist ning see toimub ajal, mil maailm seisab silmitsi aastakümnete suurima energiakriisiga.

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Hormuzi väina sulgemise tõttu on kartellis erimeelsused süvenenud. Kartell ei suuda energiakriisi ajal enam turgu varasemal tasemel kontrollida.

AÜE-l on aga torujuhe, mis suunab tema nafta Fujairahi sadamasse väljaspool Hormuzi väina, Omaani lahe äärde. AÜE-l on olemas veel võimekus suurenda naftatootmist. 

OPEC-ist lahkumine annab AÜE-le nüüd  rohkem vabadust investeerida oma toodangu laiendamiseks ja kohaneda Hormuzi väina ebakindla tulevikuga.

Konsultatsioonifirma Rystad Energy analüütik Jorge Leon ütles, et AÜE lahkumisega kaotab OPEC ühe oma põhisamba, mis võimaldab kartellil turgu juhtida.

"4,8 miljoni barreli päevase tootmisvõimsusega liikme kaotamine ja ambitsiooni toota rohkem võtab grupilt käest tõelise tööriista," ütles Leon. 

AÜE teatas veel, et lahkub OPEC+-ist. Viimane koondab naftat eksportivate riikide organisatsiooni (OPEC) ja selle liitlasi, sealhulgas Venemaad. 

Analüütikud hindavad, et AÜE vähendab oma suhteid Araabia riikide juhitud blokiga ja seob end tihedamalt USA-ga.

"OPEC-ist lahkumine on osa AÜE laiemast otsusest luua oma tee liitude loomisel," ütles AÜE ekspert Eric Alter ajalehele The Wall Street Journal. 

OPEC loodi 1960. aastatel ning 1973. aasta naftakriisi ajal sai kartellist üks mõjukamaid majandusjõude maailmas. Viimastel aastatel on kartelli haare naftaturu üle nõrgenenud, kuna mitmed riigid, nagu USA on suurendanud oma tootmist. Pärast Hormuzi väina sulgemist kasvas USA mõjuvõim globaalsel naftaturul veelgi.