"Kõige olulisem on see, et Venemaa peab muutuma," rõhutas president. Ta tõi lähiajaloost näiteid muutuste võimalikkusest.

"Natsi-Saksamaa oli agressorriik. Pärast Teist maailmasõda, kui riigi juhtkond oli karistuse saanud, Saksamaa muutus. Vähem kui kümne aastaga astuti NATO-sse ja seejärel Euroopa Liitu," meenutas Karis.

Venemaa peab alates 2022. aasta veebruarist täiemahulist sõda Ukraina vastu. Karise hinnangul tegi Euroopa sama aasta kevadel vea ning lasi käest libiseda parimal võimalusel rahuläbirääkimisi alustada.

"Kui Vene väed suruti Kiievi alt tagasi Venemaa piiride lähedale, oleks Euroopal olnud võimalus agressor läbirääkimislaua taha tuua. Praegu ei tule sinna enam keegi," nentis Karis.

Euroopal on vaja plaani nii rahuläbirääkimisteks Venemaaga kui ka sõjajärgseks ajaks – Karise sõnul tuleb selle plaani koostamisega alustada kohe.

"Euroopa Liit on Ukrainasse palju panustanud. Ei saa tekkida olukorda, kus õigel hetkel istuvad läbirääkimislaua taga USA, Venemaa ja ehk veel mõni kolmas riik, aga Euroopat seal pole," ütles Karis.

"Meil peavad olema ideed ja plaanid, kuidas Venemaaga toime tulla. Nende visandamisega tuleb alustada praegu, sest protsessid võtavad EL-is kaua aega," rõhutas president.

Yle tõi välja, et viimastel kuudel on Karist kodumaal kritiseeritud välismeediale aasta alguses antud ütluste tõttu. Eestis tõlgendati tema lauseid nii, justkui kutsuks president Euroopa riike üles Venemaaga läbi rääkima ja nõuaks Ukrainalt rahu nimel territooriumi loovutamist.

Karis lükkas tagasi väited, nagu oleks ta nõudnud Ukrainalt territoriaalseid järeleandmisi.

"Selle üle otsustab Ukraina. Meie ei saa neile ette kirjutada, mida nad tegema peavad," ütles Karis.

Lisaks Ukraina toetamisele on Eesti viimastel aastatel panustanud tugevalt riigikaitsesse. Tänavu kulub kaitse-eelarveks üle viie protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Karise sõnul mõistab ta inimeste muret olukorras, kus muid kulusid on tulnud kärpida ja inflatsioon survestab hindu. "Kultuur on oluline ning elanikkond vananeb, mis nõuab sotsiaalkulutusi. Kuid praegu teist valikut pole. Rasked ajad tuleb lihtsalt üle elada," nentis ta.

President lükkas tagasi ka väited, et Eesti suurendab kaitsekulutusi vaid selleks, et USA administratsiooni silmis heas kirjas olla.

"Oleme seda kõike teinud omaenda vajadustest ja NATO kaitseplaanidest lähtuvalt," kinnitas Karis.