Kuus aastat tagasi tühistas kohus Rail Balticu Pärnu-Kabli 45 km trassiplaneeringu, sest trassi valimisel polnud piisavalt arvestatud mõjuga metsisele. Uus planeering kehtestati möödunud kevadel, kuid selgeks sai ka see, et mõju metsisele täielikult vältida ei saa.

Nii asus riik metsise elupaikadele tekkivat kahju leevendama neile uute kaitsealade loomise ja elupaikade taastamisega ligi 4400 hektaril.

RMK looduskaitsetööde planeerimisjuht Priit Voolaidi sõnul on ehitatava raudtee mõju näha alles tulevikus.

"Liigieksperdid on arvanud, et sellel on väga oluline mõju kohalikule asurkonnale ja sellepärast tuleb teha need pingutused, et metsise seisundit veelgi parandada, nende elupaikade kvaliteeti parandada," sõnas Voolaid.

4400-st hektarist ligi 3000 hektari suurusel alal on RMK viimase kahe aasta jooksul sulgenud Saarde ja Häädemeeste vallas ligi 185 kilomeetrit kunagisi metsakuivenduskraave.

"Me ootame, et nende tööde tagajärjel paraneb metsise elupaikade sidusus, et kõik need suletud kraavid, need taimestuvad päris kiiresti, nende kohale kasvab tulevikus mets. Me tegelikult võidame metsaala juurde," lausus Voolaid.

Töid tehakse riigimetsas, kuhu Rail Balticu trassiplaneeringu käigus moodustati metsise kaitsealad. Saarde vald, mis on aktiivselt võidelnud Kikepera looduskaitseala soostamise vastu, Rail Balticu hüvitusaladel metsise alade taastamise vastu otseselt pole, kuid vallavanem Urmas Aava sõnul tekitab see siiski küsimusi.

"Kogu see metsiste alade vaheline liikuvus ja alade sidusus, see on ju üks kompleks, et mismoodi see tervikuna nüüd vaatamata sellele, et nad on riigimaal, kogu meie valla nii-öelda loodust ja metsa, metsamajandamist ja metsade elustikku üldse mõjutama hakkab. Sest olgem ausad kraavide sulgemine muudab metsa elupaika," ütles Aava.

RMK sõnul pole tegu metsade taassoostamisega, sest alal pole vaid soometsad. Seetõttu suuremal osal alast soostamise protsess ei käivitu ning metsa uppumise ohtu pole.

"Nende alade puhul ei ole mingit muret puude suremisega. Mõningatel juhtudel võib nii olla, et see kraavitrass, kus on siis tagasi kraavi täidetud, et seal on kõige rohkem vett, aga see on paarkümmend sentimeetrit maksimaalselt," sõnas Voolaid.

Metsakasvataja Mart Erik peab sellist metsa ümberkujundamist mõttetuks raha raiskamiseks.

"Need on väga ilusad metsad seal. Nüüd me paneme kraavid kinni, kindlasti veerežiim muutub. Kui veerežiim muutub ja mida vesisemaks see läheb, seda viletsamaks see metsakasv seal jääb. Ma ei näe sellel mitte mingit mõtet. Parem oleks seal õigem võib-olla seda metsaalust hõredamaks teha, et metsisel seal oleks seal ka parem olla," lausus Erik.