Omavalitsused peavad ise tagama ühendused Rail Balticu peatustega
Mõned aastaid tagasi paika pandud Rail Balticu trassi kohalikest peatustest jäävad suurematest asulatest eemale. Ühenduste tagamise ja peatuste ümbruste arendamisega tuleb nüüd hakata tegelema kohalikel omavalitsustel.
Rail Balticu trassile tuleb 12 kohalikku peatust ja need on paika pandud juba aastaid tagasi. Osa neist tuleb suurematest asulatest eemale. Üks selline on Pärnumaale tulev Häädemeeste peatus.
"Ühtepidi on väga hea, et Häädemeeste valla territooriumile see peatus tuleb, et on vähemalt võimalik peale ja maha saada. Kui aga asukohta mõelda, siis see koht on natukene metsade vahel, kus kahjuks seda rahvast ei ole ja juurdepääsetavus ei ole kõige lihtsam," ütles Häädemeeste vallavanem Ain Järvesaar.
Häädemeeste alevikust jääb peatus ligi 15 kilomeetri kaugusele.
"Sinna on päris palju maad ja praegustes arengukavades kuskil ei ole veel ette nähtud mingeid kergliiklusteid ja juurdepääsetavusi," ütles Järvesaar.
Omavalitsused said peatuste asukohti otsustades kaasa rääkida ja jaama valmides antakse see üle just omavalitsustele. Olgu asustusele lähemal või kaugemal, omavalitsuse ülesanne on peatus tööle saada.
"Kas nähakse ette ühendusi olemasoleva asulaskonnaga, hakatakse planeerima lähedale muid funktsioone, on ta siis elamuarendus, on ta töökohtade loomine, et see suuresti on kohalike kogukondade käes," lausus Rail Baltic Estonia vanemprojektijuht Rauno Lee.
Lee sõnul pole kiirrongil võimalik igal pool asulast läbi sõita, sest kannataks kiirus ja ka mõju asustustele oleks suurem. Tema sõnul areneb juba praegu väga hästi Kohila peatuse ümbrus, aga ka näiteks Pärnumaal asuv Kaisma peatus.
"Me oleme algatanud detailplaneeringumenetluse lähestikku ridaelamubokside rajamiseks ehk tegelikult Rail Balticu peatuse juures saaks siis 20 pere tulevikus selle planeeringu alusel omale uue elamiskoha," sõnas Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit.
Lee sõnul ütleb Eesti 2050 üleriigiline planeering, et Eesti asustuse selgroog on raudtee ja raudteejamaade ümbruse asulad on eelisarendatud.
"Ajalooliselt on tõsiasi, et sinna, kuhu on tulnud raudtee, kohalik jaam ja peatus, tuleb ka areng ehk kutsun üles kohalikke kogukondi mõtlema lahtise peaga, et võtta kohalikest peatustest kõik viimnegi välja," ütles Lee, lisades, et Häädemeeste vald ei peaks muretsema, et neil peatus praegu metsa sees on, sest küll jõuab areng ka sinna.
Lee sõnul algavad esimesed kohalike peatuste ehitustööd tõenäoliselt juba sel aastal.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








