Rail Baltic Estonia arendab Eestis Rail Balticu raudteed, juhtides selle investeeringuid ja korraldades taristu ehitust ja käikuandmist.

Eelmisel aastal kasvasid nii Rail Baltic Estonia äritulud kui ka kasum. Kui tänavu oli äritulusid 222,85 miljonit eurot ja kasum 200,13 miljonit eurot, siis 2024. aastal olid need näitajad vastavalt 136,89 miljonit eurot ja 96,91 miljonit eurot.

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles ERR-ile, et Rail Baltic Estonia puhul tuleneb kasum peamiselt sellest, et ettevõtte tegevust rahastatakse suures mahus Euroopa Liidu ja riigi sihtfinantseerimisega.

"Raamatupidamises kajastatakse see tuluna ning selle arvelt tehtud kulud kuluna, mistõttu kujunebki tulemuseks kasum. Tegemist on eelkõige raamatupidamisliku tulemusega, mitte klassikalise äritegevuse kasumiga," lisas Salmu.

Rail Baltic Estonia tegevuskulud olid 11,89 miljonit eurot ning tööjõukulud 9,31 miljonit eurot. Ettevõttes töötas aasta jooksul keskmiselt 165 täistööajaga inimest ja nende palkadeks kulus koos maksudega veidi üle kaheksa miljoni euro.

Ettevõtte juhatusse kuuluvatele Anvar Salometsale, Taavi Lajale ja Lauri Ulmile aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma oli 406 668 eurot, millest 33 800 eurot moodustasid tulemustasud.

Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas kolmapäeval ainuosaniku otsuse, millega kinnitas Rail Baltic Estonia aruande ning kinnitas, et puhaskasum kantakse eelmiste perioodide jaotamata kasumiks, mille summa kasvab seejärel 376,89 miljoni euroni.

Leisi kinnitusel on osaluse valitseja hinnang Rail Baltic Estonia strateegiliste ja finantseesmärkide täitmisele 2025. aastal väga hea.

Aruande avasõnas ütleb Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets, et mullu jõuti raudtee arendamisel praktiliselt poolele teele, sest valdav osa suuremahulisi ehitushankeid on välja kuulutatud ja lepingud töös.

"Raudtee põhitrassi alusehituse varasemalt sõlmitud lepingute alusel tehtavad tööd on saavutanud korrapärase tempo ning liiguvad lubatud graafikus. Lisaks sõlmisime 2025. aastal täiendavalt kolm põhitrassi alusehituse lepingut, millega ületasime kaks olulist teetähist – jõudsime põhitrassi ehitusjärjega Pärnu maakonda ning ületasime ehituses märgilise 100 kilomeetri piiri," sõnas Salomets.

Praegu käib aktiivne töö Rail Balticu Ülemiste rahvusvahelisest terminalist kuni Tootsi asulani Põhja-Pärnumaa vallas.

Kui 2024. aastal ulatusid Rail Balticu investeeringud enam kui 200 miljoni euroni, siis 2025. aasta lõpu seisuga on projekti Eesti osas tehtud väljamakseid rohkem kui 490 miljoni eest ning lepingud sõlmitud pea 1,7 miljardi euro eest.

Samas möönis Salomets, et lõunanaabrite osas on põhjust olla mõõdukalt murelik – raudteeühenduse mõju ja kasu on tõsiseltvõetavad vaid siis, kui kogu projekt Tallinnast Varssavini valmis ehitatakse.

"Täna tuleb tõdeda, et oleme sellest eesmärgist veel kaugel, isegi, kui Eesti osa arendamisel oleme teinud märkimisväärseid edusamme," lausus Salomets.