Tervisekassa tänavune defitsiit on 100 miljonit eurot ning praeguste arvutuste järgi saavad aastal 2030 varutud reservid otsa. Lahe märkis, et tervisekassa arengukava perioodil on kavas vaadata süsteemi sisse, et millised on viisid süsteemi tõhustamiseks ning peale selle töö ärategemist on teada, kas, kui palju ja millal on vaja tervishoiusüsteemi täiendavalt rahastada.

Küsimusele, kas näiteks 100 miljonit eurot on võimalik tõhustamise teel leida, vastas Lahe, et see summa tundub vähemalt praeguse teadmise järgi liiga suur.

"Ja suure tõenäosusega täiendavat rahastamist tervisekassa vajab," ütles ta.

Küsimusele, kas täiendava raha peaks tervisekassale leidma maksude tõstmise või teenuste vähendamisega, vastas Lahe, et talle tundub, et ühiskond maksude tõstmist välja ei kannataks. Pigem tuleks arutada ühiskonnas valikuid, kuhu rohkem või vähem raha suunatakse.

"Saab tuua näite, et Eestis täna me rahastame tervishoidu 7,8 protsendiga SKP-st, OECD andmetel on Euroopa riikide keskmine 9,3 protsenti. Siin on pooleteiseprotsendine vahe ehk Eestis me panustame tervishoidu vähem kui tehakse seda Euroopa Liidus keskmiselt," lausus Lahe.

Samuti on probleemiks niinimetatud eluviisihaiguste kasv vananeva rahvastikuga ühiskonnas ning selle probleemi lahendusena näeb tervisekassa tugevat, kättesaadavat ja laiapõhjalist esmatasandit ehk perearstiteenust.

"Kuidas see lahendab osa probleeme tulevikus – kui me ennetame, avastame haigused varakult, hoiame neid kontrolli all, siis tagame selle, et raskemaid terviseseisundeid inimestel ei teki ja nad ei vaja kulukat haiglaravi," ütles Lahe.

Samas on juba praegu perearstide mittepiisav arv ja nende vanus probleemiks.

"Tegeleme sellega pidevalt. Oleme tõhustanud perearstide meeskondi. Viimastel aastatel on pereõed võtnud suuremat koormust enda õlgadele. Lisaks toetame perearste infotehnoloogiliste lahendustega ja on käimas pilootprojektid, kus piirkondades, kus nimistul ei ole perearsti, oleme mitu nimistut koondanud (kokku)," lausus Lahe.

Infosüsteemide killustatus on aga praegu probleem, sest erinevaid olulisi tervishoiuinfosüsteeme on üheksa, aga neil pole ühtseid andmestandardeid ja andmed pole ühises andmelaos.

Ühine andmesüsteem ja andmeladu oleks üks võimalusi tervishoiu tõhusamaks toimimiseks, ütles Lahe. Tänavu on see kõik töös, ideaaleesmärki veel ei saavutata, aga suur samm astutakse edasi, lisas ta.

"Patsiendi jaoks tähendab see kvaliteetsemaid terviseotsuseid, kui kõik andmed on ühes süsteemis," lausus Lahe.

Samas on erinevate infosüsteemide puhul endiselt küsimusi, kas raha annaks kuidagi targemalt kasutada: näiteks on oma infosüsteemi arendamas kaks Eesti suurimat haiglat: Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli kliinikum.

Lahe sõnul on talle teadaolevalt üks põhjuseid, miks kaks suurhaiglat mõlemad oma süsteemi arendavad, selles, et PERH-is ei olda päris rahul kliinikumi lahendusega.

"Tulevikus ja ideaalmaailmas oleks tõesti üks infosüsteem ühiskonnale mõistlikum lahendus," nentis Lahe.