Sotsiaalminister Karmen Joller on korduvalt lubanud esitleda ettepanekuid, kuidas lappida auku tervisekassa eelarves. Kui ametiaja alguses ootas ta vastava analüüsi valmimist, siis mullu novembris pärast analüüsi tutvustamist ütles ta, et ettepanekud jõuavad valitsusse veebruaris.

"Tuleb kindlasti sisse vaadata, kuidas kulusid tehakse ja tuleb panna ka kuludele piir. Kui tervisekassa seda teeb, siis ma olen üsna optimistlik, sest mina näen tervisekassa eelarves kohti, kus saab raha ümber tõsta. Seda nad on juba teinud ka ja suunda on muudetud. Lisaraha tervishoidu on vaja ja sellest ma saan rääkida mõne nädala pärast," lausus Joller.

Viimased kaks aastat on tervisekassa eelarve olnud ligi 100 miljoni euroga miinuses ja tervisekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul ei too teenusehindade kärpimine süsteemi raha juurde, vaid seda jagatakse lihtsalt ringi.

"Tervisekassa puudujääk sellel aastal, mida me rahastame oma reservidest, on veidi üle 100 miljoni euro ja samal ajal oleme teinud oma efektiivistamise analüüse, kus me näeme, et mida me suudame ise süsteemist aasta jooksul kokku hoida - see on kuni 1,5 protsenti, mis ei kata kindlasti seda puudujääki," ütles Banhard.

Kui praegu koguneb tervisekassasse raha palkadelt makstavast sotsiaalmaksust, siis arenguseire keskuse juhi Tea Danilovi sõnul on kõik viimasel 20. aastal tehtud analüüsid soovitanud tervishoiu tulubaasi suurendada.

"Üheks peamiseks ettepanekuks on olnud laiendada ravikindlustusmaksu, kohaldades seda kõigile tuludele, mitte üksnes töisele tulule," sõnas Danilov.

Hinnanguliselt oleks võimalik nii saada lisaraha üle 100 miljoni euro. Teine võimalus tervishoidu raha juurde saada oleks omaosaluse tõstmine, mis on Eestis juba praegu üks Euroopa kõrgemaid.

"Selle katteks võimaldada erakindlustusel pakkuda uut liiki kindlustust. Kõrge omaosaluskulu vastu saaksid inimesed end kindlustada," ütles Danilov.

Näiteks 15-eurone igakuine kindlustusmakse miljonilt inimeselt tooks lisaraha ligi 180 miljonit, kuid sel juhul peab riik ise tasuma puuetega inimeste või madalapalgaliste lisakindlustuse eest.

"Omaosaluse koormuse tõstmine - pigem seda teed ei tohiks Eesti minna. Vabatahtlik kindlustusmakse tähendab seda, et keegi peab selle ikkagi kinni maksma," lausus Banhard.

Tervisekassa eelarve on tänavu 2,6 miljardit ja kui lisaraha ei leita, siis on headel aegadel kogutud reserv hiljemalt 2030. aastaks otsas.