Eesti tervishoius on praegu kasutusel erinevad tasustamismudelid. Üks on näiteks teenusepõhine, kus tervisekassa maksab haiglale või perearstile selle eest, mitu analüüsi, vastuvõttu või operatsiooni patsiendile tehti. Tulevikus võiks tervishoiusüsteemis järjest rohkem olla kasutusel aga väärtuspõhiseid rahastusmudeleid, mille järgi saab raviteenuse osutaja tervisekassalt raha terve raviteekonna eest ja arvesse võetakse ka seda, kuidas patsient paraneb.

"Kõigepealt lepitakse kokku, millised teenused täpselt ühte raviteekonda kuuluvad, arvutatakse välja sellise raviteekonna kompleksne hind. Kui lisame juurde kvaliteedi indikaatorid, mis ei kirjelda ainult hinda, vaid ka kokkulepitud tulemit, kuhu tahame jõuda, siis see on üks väärtuspõhise maksmise mudel," sõnas tervisekassa tervishoiuteenuste arendamise juht Liis Kruus.

Sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) lisas, et väärtuspõhise lähenemise rakendamine eeldab tervishoiuasutuste omavahelist koostööd, mistõttu võiks tervishoius vähem olla ka dubleerivaid tegevusi.

"Rahastus tuleb niimoodi, et kui inimene saab terveks või tervis paraneb väiksemate ressurssidega, siis see n-ö ülejääk jääb raviasutusele ehk raviasutus saab tegelikult kasu, kui inimene kiiremini paraneb. Ehk viime kooskõlla inimeste huvid ja tervishoiu asutuste huvid," sõnas Joller.

Eelmisel aastal valminud arenguseire keskuse raportis "Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035" käsitleti samuti ühe suure plokina väärtuspõhist tervishoidu. Keskuse ekspert Kaupo Koppel rääkis, et väärtuspõhisele tervishoiule üleminek tähendaks suurt süsteemset muutust.

"See ei ole ainult rahastuse muutmine, see tähendab ka tulemuste pidevat mõõtmist. Meditsiinisektor peab päriselt hakkama koostööd tegema omavahel, et terviseandmeid vahendada. Aga see oleks kindlasti samm, mille poole tasuks püüelda," ütles Koppel.

Ühe eelduse ehk mõõdetavate tervisetulemuste tõttu ei saaks aga kõikide teenuste puhul väärtuspõhisust rakendada. Praegu on väärtuspõhist lähenemist katsetatud Eestis näiteks insuldi ja puusa- või põlveproteesi paigaldamisel.

Liis Kruus tervisekassast ütles, et üleminek sellisele süsteemile ei saa juhtuda üleöö.

"Täna on koostamisel uus 2026-2029 perioodi tervisekassa arengukava. Kindlasti on seal olulisel kohal raviraha nutikas kasutamine ja selle all omakorda väärtuspõhise tervishoiu mudelid. Meie suurem eesmärk on, et me soovime tõsta ravitulemustega seotud rahastamist, mis väga otseselt väljendabki meie plaani liikuda väärtuspõhise tervishoiu suunas," rääkis Kruus.

Kaupo Koppeli sõnul saab Euroopa riikide kogemuse põhjalt öelda, et väärtuspõhine tervishoid annab rahastuses mõneprotsendilise kokkuhoiu, küll aga on märgataval paranenud tervisehoiuteenuste kvaliteet.

"Olgugi, et kui kulude kokkuhoidu ei ole või on hästi väike, siis 47 uuringust 46 puhul leiti, et mingi kvaliteedinäitaja tõuseb. Seetõttu olen täiesti kindel, et ka Eesti tervishoius me hindame, et kvaliteet tõuseb."