Tervisekassa nõukogu kinnitas esmaspäeval uue arengukava aastateks 2026–2029, milles on välja toodud kolm põhilist eesmärki.

Esiteks peavad perearstimeeskonnad olema inimestele kättesaadavad ja lahendama suurema osa tervisemuredest, nii et abi antaks võimalikult kiiresti ja sobivalt ehk vastuvõtuna perearstikeskuses, telefonitsi või e-kanalite kaudu.

Ka näeb arengukava ette, et edaspidi peaks enamik inimestest olema seotud tervisekeskustega, kus töötavad eri valdkondade spetsialistid koos. Perearstide tasandil peaks rohkem abi antama ka vaimse tervise ja eluviisihaiguste osas.

Teine arengukava eesmärk on siduda rahastamine tihedamalt ravi kvaliteedi ja tulemustega ning toetada inimeste teadlikku panust oma tervisesse. See tähendab, et kui praegu tasutakse suuresti iga visiidi ja protseduuri eest eraldi, siis edaspidi seotakse rohkem rahastamisest sellega, kas inimese tervis tegelikult paraneb.

Suurenema peaks arstide omavaheline koostöö ja e-konsultatsioonide hulk. Vaadatakse üle põhimõtted, millised teenused peavad inimestele jääma kodulähedasteks ja millised peaksid koonduma kompetentsikeskustesse. Arvestama hakatakse patsiendi enda hinnangut ravitulemusele.

Kolmanda eesmärgina toob arengukava välja, et suuremat tähelepanu hakkab saama terviseandmete turvalisus ja kasutuslihtsus.

See tähendab, et terviseandmed oleks nii inimesele endale kui ka tervishoiuteenuste osutajatele võimalikult hästi kättesaadavad. Nii kulub arstidel vähem aega info otsimisele ja dokumenteerimisele ning rohkem aega patsiendiga tegelemisele. Ühtlasi peaksid lihtsasti kasutatavad terviseandmed toetama raviotsuseid ja teadustööd ning võimaldama paremini hinnata raviraha sihipärast kasutamist.

Tervisekassa reservidest jätkub 2030. aastani

Tervisekassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on lähiaastate suur väljakutse tervisekassa eelarve puudujäägi vähendamine, millega on juba algust tehtud.

"Kui ma aasta tagasi sotsiaalministrina ametisse asusin, oli tervisekassa seisus, kus 2028. aastaks on kõik reservid otsas. 2025. aasta kahjumiks oli eelarves planeeritud 167,6 miljonit eurot," ütles Joller. "Juhatuse ja nõukogu pingutuste tulemusel oli puudujääk 75 miljoni võrra väiksem, ehkki arstiabi kättesaadavus inimestele jäi samaks."

Joller lisas, et praeguste prognooside järgi jätkub tervisekassa reservidest 2030. aastani, mis annab organisatsioonile lisaaega vajalikeks muudatusteks. Ka on tervisekassa juhtimist muudetud märksa läbipaistvamaks ja tugevamaks.  

Tervisekassa juhatuse esimehe Siiri Lahe sõnul annab arengukava sihi, kuidas esmatasandi arstiabi tugevdades haigusi ennetada, varem avastada ja kontrolli all hoida. Tema sõnul peab süsteem olema inimese jaoks peab lihtne ja arusaadav ning õigel tasemel arstiabi olema kättesaadav õigel ajal ja õiges kohas.

"Arengukava toetab ka eesmärki liikuda targalt eelarvetasakaalu suunas. See eeldab kriitilist hinnangut sellele, millises ulatuses on võimalik teenuseid targalt optimeerida ning kas, millal ja kui palju on vaja tervishoidu täiendavalt rahastada," sõnas Lahe.

Tervisekassa kinnitas pressiteate vahendusel, et arengukava koostamisel on arvestatud nii Eesti kui ka rahvusvaheliste andmete ja trendidega ning et Eestis pakutakse tänapäeval maailmatasemel ravi. Siiski on tervishoiu jätkusuutlikkust tagada keeruline, arvestades piiratud eelarvet ja vananevat rahvastikku.