Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 29. aprillil kell 19.38:

- Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest;

- Luure: Venemaa valmistub sel aastal värbama tuhandeid välisvõitlejaid;

- Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest;

- Zelenski: Venemaa kavandab uusi ründeoperatsioone;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit.

Ukraina jätkab Krasnodari krais asuva Tuapse naftatöötlemistehase ründamist

Ukraina kinnitas teisipäeval, et droonid ründasid taas Tuapse naftatöötlemistehast. Ukraina ründas tehast ka 20. ja 16. aprillil. Ka sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad, et Vene võimud ei ole endiselt suutnud tulekahjusid kustutada.

Today's weather forecast for Tuapse, Russia. pic.twitter.com/AzsXc336CL

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) April 29, 2026

Rosneftile kuuluv Tuapse naftatöötlemistehas on üks Venemaa suurimaid rafineerimistehaseid. Selle tootmisvõimsus on 12 miljonit tonni naftat aastas. 

USA lubas Tšornobõli kaitsekonstruktsiooni taastamiseks 100 miljonit

USA teatas kolmapäeval, et eraldab kuni 100 miljonit dollarit Ukraina Tšornobõli tuumajaama kaitsekonstruktsiooni parandamiseks, mis sai eelmisel aastal kahjustada Venemaa droonirünnaku tagajärjel.

G7 eesistujariik Prantsusmaa teatas märtsis, et remonditööd lähevad maksma 500 miljonit eurot (580 miljonit dollarit) ja palus teistel ühenduse liikmetel panustada.

USA välisministeeriumi teatel teeb president Donald Trumpi administratsioon kongressiga koostööd raha eraldamiseks, mis on "kooskõlas Ühendriikide jätkuva juhtrolliga tuumaohutuse ja tuumarelva leviku tõkestamise küsimustes".

"Kutsume oma G7 ja Euroopa partnereid üles meie eeskuju järgima ning võtma olulisi rahalisi kohustusi, et jagada nende hädavajalike remonditööde koormat," seisab avalduses.

Tšornobõli tuumajaama 4. reaktor plahvatas 1986. aastal ebaõnnestunud ohutustesti käigus, põhjustades ühe maailma rängima tuumakatastroofi. Õnnetuse tagajärjel levisid radiatsioonipilved üle Euroopa ja kümned tuhanded inimesed olid sunnitud evakueeruma.

2016. aastal püstitati reaktori rusude kohale 2,1 miljardit eurot maksnud ja rahvusvaheliselt rahastatud massiivne metallkuppel, et peatada tulevasi lekkeid.

2025. aasta 14. veebruaril toimunud Venemaa droonirünnak tekitas suure augu tuumajaama jäänuseid kaitsva kahekihilise kiirguskaitse väliskesta.

Luure: Venemaa valmistub sel aastal värbama tuhandeid välisvõitlejaid

Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatel valmistub Venemaa sõjavägi sel aastal värbama 18 500 välismaalast.

Alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aastal on Venemaa värvanud välisvõitlejaid arenguriikidest, sageli lubadustega kõrgest palgast, hüvedest ja Venemaa kodakondsusest. Samuti on dokumenteeritud juhtumeid, kus värbamisel on kasutatud sundi ja survet.

Luureraport viitab sellele, et Kreml keskendub peamiselt Kesk-Aasia riikide kodanikele, sealhulgas Kasahstani, Kõrgõzstani, Usbekistani ja Tadžikistani kodanikele.

HUR-i andmetel jätkab Venemaa värbamise suurendamist ka Aasia ja Aafrika arenguriikidest, keskendudes näiteks Bangladeshile, Tšaadile, Sudaanile ja Burundile.

Väidetavalt on Moskva andnud värbamisametnikele konkreetsed eesmärgid, mille kohaselt peaksid välisvõitlejad moodustama sõltuvalt rindepiirkonnast 0,5–3,5 protsenti üksuste koosseisust.

Sõjavangide kohtlemise koordineerimiskeskuse andmetel on Ukraina 30. märtsi seisuga tuvastanud 27 407 välismaalast, kes võitlevad Venemaa poolel sõjas Ukraina vastu – novembris oli see arv üle 18 000. Värbamine on toimunud vähemalt 135 riigist.

Märtsis teatas keskus, et ligi pooled tuvastatud välisvõitlejatest pärinesid Aasiast, kuid värvatuid on leitud ka Euroopa Liidu liikmesriikidest, sealhulgas Itaaliast.

Kuigi värbamistegevuse täielikku ulatust ei ole võimalik sõltumatult kontrollida, tuvastas Venemaa sõltumatu väljaande Important Stories 2025. aasta aprilli uurimus enam kui 1500 välisvõitlejat 48 riigist, kes olid liitunud Venemaa armeega.

Ukraina välisminister Andrii Sõbiha ütles veebruaris, et vähemalt 1780 erinevate Aafrika riikide kodanikku võitleb Venemaa poolel.

Suurim välisvägede panustaja Venemaa sõjategevusse on jätkuvalt Põhja-Korea, kes on varem saatnud umbes 12 000 sõdurit, et toetada Venemaa juhitud vastupealetungi Kurski oblastis.

Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest

Ukraina erioperatsioonijõud (SOF) teatasid teisipäeval, et Ukraina droonid tabasid Venemaa okupeeritud Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.

SOF-i teatel asus ladu endise raketibaasi territooriumil Ovražki küla lähedal, Simferopolist 40 kilomeetri kaugusel.

Erioperatsioonijõudude sõnul võisid Iskanderi raketid jõuda baasist rindejoonele või Ukraina tagalalinnadesse "loetud minutitega".

Overnight on April 27–28, drones from Ukraine's Special Operations Forces (specifically the Middle Strike units) hit a storage site for Russian Iskander operational-tactical missile systems in occupied Crimea. pic.twitter.com/cN1XrOrTwW

— WarDroneX (@WarDroneXX) April 28, 2026

Lisaks märgiti, et Vene okupatsiooni vastase vastupanuliikumise põrandaalused liikmed on baasist toimuvaid raketistarte korduvalt jäädvustanud.

"Vaenlase strateegiliste süsteemide tabamine ja hävitamine vähendab tema lahinguvõimet. Erioperatsioonijõud jätkavad asümmeetrilisi operatsioone, et strateegiliselt nõrgendada vaenlase võimekust Ukraina vastu sõda pidada," teatas SOF.

Video avaldati olukorras, kus Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud rünnakuid okupeeritud aladele.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist taristut sügaval Venemaa sisemaal ja okupeeritud aladel, eesmärgiga pärssida Moskva võimekust Ukraina-vastast sõda jätkata.

Zelenski: Venemaa kavandab uusi ründeoperatsioone

Venemaa poliitiline juhtkond kavandab uusi ründeoperatsioone ja valmistub kaasama rohkem isikkoosseisu, laiendades seejuures mobilisatsiooniprotsesse riigi sees, vahendas Ukrinform kolmapäeval president Volodõmõr Zelenski öeldut pärast kaitseväe luureülema Oleh Ivaštšenko raportit.

"Oleme oma käsutusse saanud Vene kindralstaabi konkreetseid dokumente, mis kinnitavad, et okupandid tunnistavad ise, et ei suuda täita oma poliitilise juhtkonna seatud ülesandeid. Ukraina kaitsevägi tagab Vene armee rünnakupotentsiaali hävitamise, kusjuures okupantide pöördumatud kaotused moodustavad juba ligi 60 protsenti kogukaotustest," märkis Zelenski.

"Sellest hoolimata kavandab Venemaa poliitiline juhtkond edasisi ründeoperatsioone ja valmistub kaasama rohkem isikkoosseisu, sealhulgas laiendades mobilisatsiooniprotsesse Venemaa piires," lisas Zelenski.

Tema sõnul on Ukraina ülesanne veelgi suurendada okupantide pöördumatute kaotuste osakaalu, intensiivistada droonide kasutamist rindejoonel ning laiendada Venemaa relvatootmise ja naftasektori vastu suunatud "pikaajaliste sanktsioonide" ulatust.

"Teavitame oma partnereid ka sellest, et Moskvas jätkatakse NATO riikide vastu suunatud operatsioonide kavandamist, samuti katsetest kaasata Valgevene sügavamalt Venemaa eesmärkide elluviimisse," märkis Zelenski.

Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest

Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus möödunud ööpäevaga viis ja sai vigastada 23 tsiviilinimest, teatasid kohalikud võimud.

Õhuväe teatel lasi Venemaa öösel Ukraina poole teele 171 drooni, millest õhutõrje hävitas 154. Kümnes asukohas registreeriti kokku 12 tabamust ning allatulistatud droonide rusud langesid 12 eri paika.

Kuberner Oleh Sõnjehubovi sõnul tabasid droonid Harkivi oblastis 12 asulat. Rünnakus Harkivi linnale hukkusid 74- ja 54-aastane mees ning veel seitse inimest sai vigastada.

Kuberneri teatel said Harkivi linna tabanud rünnakus kahjustada kuus kortermaja, 25 eramut, raudteetaristu, autod, bussid, traktor ja kaubanduskeskus.

Donetski oblastis hukkus kuberner Vadõm Filaškini teatel Venemaa rünnakutes kaks inimest ja kolm sai vigastada.

Sumõ oblastis hukkus Šostka kogukonnas Venemaa rünnaku tagajärjel 65-aastane naine ja kaks inimest sai vigastada, teatas kuberner Oleh Hrõhorov. Hrõhorovi sõnul võtsid Vene väed tahtlikult sihikule tsiviilhooned, mis põhjustas elamupiirkonnas tulekahjusid.

Hersoni oblastis sai kuberner Oleksandr Prokudini sõnul möödunud ööpäeva jooksul Venemaa rünnakutes vigastada seitse inimest. Prokudini andmetel võttis Venemaa ööpäevaga sihikule 37 asulat, nende seas ka Hersoni linna.

Zaporižžja oblastis sai linna tabanud rünnakus vigastada kaks meest vanuses 40 ja 45 aastat, ütles kuberner Ivan Fedorov. Veel üks inimene sai vigastada mujal oblastis. Fedorov lisas, et möödunud ööpäeva jooksul ründasid Vene väed Zaporižžja oblasti 43 asulat ühtekokku 833 korral.

Odessa oblastis ründasid Venemaa droonid öösel oblasti lõunaosa, mille tagajärjel said vigastada 47-aastane mees ja 56-aastane naine, teatas kuberner Oleh Kiper. Mitmes rajoonis sai kahjustada tsiviiltaristu, sealhulgas kaks elumaja, hotell, laorajatised ja sadamataristu.

Kiperi teatel sai Vene droonirünnaku tagajärjel kahjustada ka piirkondlik haigla. Erakorralise meditsiini osakond hävis täielikult ning sisehaiguste, kardioloogia- ja kirurgiaosakonnad, samuti ultraheli- ja röntgenikabinetid said märkimisväärselt kannatada.

Kuna rünnaku hetkel viibisid nii meditsiinipersonal kui ka patsiendid varjendites, siis haiglas ohvreid ei olnud.

Tulekahjust teatati ka Doonau delta kaitsealal, mis on UNESCO tunnustatud ökoloogiline objekt.

Ukraina riikliku põhivõrguoperaatori Ukrenergo 29. aprilli teatel on Venemaa rünnakute tagajärjel tekkinud elektrikatkestusi Donetski, Sumõ, Harkivi, Tšernihivi, Odessa ja Zaporižžja oblastis.

"Avariitaastamistöödega on juba alustatud kõikjal, kus julgeolekuolukord seda praegu võimaldab. Energeetikud teevad kõik endast oleneva, et kahjustatud seadmete töö võimalikult kiiresti taastada," seisis avalduses.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 1 328 820 (+1180);

- tankid 11 894 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 486 (+3);

- suurtükisüsteemid 40 825 (+54);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1755 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1356 (+2);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 262 033 (+1775) ;

- tiibraketid 4579 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 92 231 (+245);

- eritehnika 4146 (+5);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.