WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks

USA president Donald Trump andis oma abidele ülesande valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks. Selle sammuga sihitakse režiimi riigikassat, et survestada Teherani tuumaküsimuses järele andma, kirjutab Wall Street Journal.
Viimastel nõupidamistel otsustas Trump jätkata Iraani majanduse ja naftaekspordi survestamist, takistades laevaliiklust riigi sadamatesse ja sealt välja. Ametnike sõnul hindas president, et teised variandid – pommitamise jätkamine või konfliktist taandumine – kätkevad endas rohkem riske kui blokaadi säilitamine.
Samas pikendab blokaadi jätkamine konflikti, mis on kergitanud kütusehindu, langetanud Trumpi toetusreitinguid ja halvendanud vabariiklaste väljavaateid eelseisvatel vahevalimistel. Blokaadi tõttu on Hormuzi väina läbivate laevade arv vähenenud madalaimale tasemele alates sõja algusest.
Pärast ulatusliku pommitamiskampaania lõpetamist 7. aprilli relvarahuga on Trump korduvalt hoidunud konflikti eskaleerimisest, jättes ruumi diplomaatiale, ehkki oli varem ähvardanud kogu Iraani tsivilisatsiooni hävitada. Sellegipoolest soovib president režiimi survestada, kuni see annab järele peamisele nõudmisele: kogu tuumaprogrammi lammutamisele.
Esmaspäeval ütles Trump abidele, et Iraani kolmeetapiline pakkumine Hormuzi väina taasavamiseks, mis jättis tuumakõnelused viimasesse faasi, on tõestus sellest, et Teheran ei pea läbirääkimisi heas usus, vahendas Wall Street Journal.
Praeguseks on Trump määramata ajaks kehtestatud blokaadiga rahul. Teisipäeval märkis ta sotsiaalmeedias, et blokaad lükkab Iraani "kokkuvarisemise seisundisse".
Ühe USA kõrge ametniku sõnul hävitab blokaad selgelt Iraani majandust – riigil on raskusi müümata jäänud nafta ladustamisega – ning on sundinud režiimi otsima uusi kontakte Washingtoniga.
Journal märgib, et Trumpi otsus tähistab sõjas uut faasi ja toob esile tõsiasja, et kiiret võitu otsival presidendil puudub võluvits.
Võitluse ühepoolne lõpetamine pakuks konfliktist kiiret väljapääsu ning tooks leevendust nii USA kui ka maailma majandusele. Iraani möödunud nädalavahetuse ettepanek oleks aga andnud Teheranile võimaluse määrata taandumise tingimused ise.
Vaenutegevuse taasalustamine nõrgendaks küll Iraani veelgi, kuid tõenäoliselt reageeriks Teheran sellele Pärsia lahe energiataristu laialdasema ründamisega, mis omakorda suurendaks sõjakulusid.
Blokaad kuivatab kokku islamivabariigi rahalised vahendid, kuid seob USA väed pikemaks ajaks Lähis-Itta, andmata seejuures mingit garantiid režiimi alistumise kohta.
"Iraan arvestab, et nende suutlikkus blokaadile vastu pidada ja sellest mööda hiilida on suurem, kui USA huvi hoida ära laiemat energiakriisi ja võimalikku ülemaailmset majanduslangust," ütles Brookingsi instituudi välispoliitika programmi asepresident ja Iraani ekspert Suzanne Maloney.
"Režiim, mis tappis jaanuaris meeleavalduste vaigistamiseks omaenda kodanikke, on täiesti valmis neile ka nüüd majanduslikke raskusi peale sundima," lisas Maloney.
Valge Maja pressiesindaja Anna Kelly teatas, et USA on saavutanud operatsiooni "Eepiline raev" sõjalised eesmärgid ning tänu Iraani sadamate edukale blokaadile on Ameerika Ühendriikidel läbirääkimistel režiimi üle maksimaalne mõjuvõim, et takistada Teheranil tuumarelva hankimist. "President on nõus ainult sellise kokkuleppega, mis kaitseb meie riigi julgeolekut," lisas ta.
Selge ja otsustava lahenduse puudumise tõttu usuvad mitmed USA ametnikud, et kaheksanädalane konflikt lõpeb tõenäoliselt ilma tuumaleppeta, kuid samas ka sõjategevust taasalustamata – seda seisukohta vahendas esimesena Axios.
Trumpile antakse järgmiste sammude kohta vastukäivaid nõuandeid.
Mõned ametnikud ja välised liitlased, näiteks Lõuna-Carolina vabariiklasest senaator Lindsey Graham, ärgitavad Valget Maja avalikult survet Teheranile säilitama. Teised, sealhulgas presidendile lähedased ärijuhid, tunnevad muret, et suletud Hormuzi väin või laialdasem sõjategevus kahjustaksid eelkõige majandust, mis võib novembrikuistel vahevalimistel osutuda poliitiliselt saatuslikuks.
Ametnike sõnul arvestas president nende nõuannetega esmaspäeval, kui kaalus Iraani kolmeosalist ettepanekut, mis pakkus puudustest hoolimata potentsiaalset võimalust olukorra deeskaleerimiseks.
Kuid president ja tema riikliku julgeoleku meeskond leidsid ühiselt, et ettepanek oleks võtnud Washingtonilt osa mõjuvõimust, mille abil Iraanilt tuumaküsimuses järeleandmisi välja pressida.
Valge Maja on järjepidevalt rõhutanud, et iga püsiva rahu raamleping peab käsitlema Iraani tuumaprogrammi piiramist. Ametnike sõnul pole Trump valmis loobuma oma nõudmisest, et Iraan peab vähemalt lubama peatada uraani rikastamine 20 aastaks ja nõustuma ka pärast seda kehtivate piirangutega.
USA ja Iraani läbirääkimised on patiseisus
Olukorraga kursis olevate inimeste sõnul teatas Iraan esmaspäeval vahendajatele, et vajab paar päeva aega kõrgeima juhi Mojtaba Khameneiga konsulteerimiseks, enne kui esitab muudetud ettepaneku, mis võiks aidata rahukõnelusi USA-ga edasi viia.
Piirkondlikud vahendajad on aga skeptilised ja ei usu, et Iraani uuendatud pakkumine läbimurdeni viiks. Iraani ametnikud kinnitavad jätkuvalt, et Washington peab loobuma nõudmistest, mida Teheran peab maksimalistlikeks, samal ajal, kui Iraan ise jätkab Hormuzi väina blokaadi.
Trumpi administratsiooni ametnikud mõistavad, et Teheran võib pikemas plaanis üritada häirida püüdlusi säilitada praegust olukorda, kus puudub nii kokkulepe kui ka otsene sõjategevus.
Blokaadi mõju süvenedes võib Iraan üritada sundida Washingtoni valima konflikti eskaleerimise või taandumise ja kokkuleppe sõlmimise vahel. Teheran võib taasalustada rünnakuid piirkondlikule energiatootmisele või võtta sihikule blokaadi jõustavad USA mereväe alused. Vaatamata konventsionaalse mereväe hävitamisele suudab Iraan endiselt esile kutsuda lokaalseid kokkupõrkeid USA vägedega.
USA välisminister Marco Rubio tõi esmaspäeval eetrisse läinud intervjuus kanalile Fox News esile veel ühe keeruka aspekti: sisevõitluse Iraani juhtimise üle, mis teeb iga diplomaatilise pingutuse raskemaks.
"Selles riigis on kõrgeim võim apokalüptilise tulevikuvisiooniga karmima liini toetajate käes," sõnas Rubio.
"Üheks takistuseks on see, et meie esindajad ei pea läbirääkimisi ainult iraanlastega. Need iraanlased peavad seejärel läbi rääkima teiste iraanlastega, et selgitada välja, millega on võimalik nõustuda, mida pakkuda, mida ollakse valmis tegema ja isegi seda, kellega ollakse nõus kohtuma," lisas ta.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Wall Street Journal









