Vaid mõni nädal pärast seda, kui USA president Donald Trump kuulutas Hormuzi väina oma ühismeediapostitusega "TÄIELIKULT AVATUD JA ÄRIVALMIS", kuid laevaliiklus ikkagi ei taastunud, palub administratsioon nüüd teistel riikidel liituda uue rahvusvahelise koalitsiooniga, mis võimaldaks laevadel sellel veeteel liikuda, teatas WSJ.

Algatust, mida nimetatakse Merevabaduse konstruktsiooniks (MFC), kirjeldati teisipäeval USA saatkondadele saadetud välisministeeriumi sisedokumendis, milles kutsuti USA diplomaate üles avaldama välisriikide valitsustele survet liitumiseks. Sõnumi kohaselt jagaks koalitsioon teavet, koordineeriks diplomaatilist tegevust ja aitaks sanktsioone jõustada.

See on viimane näide Trumpi administratsiooni katsetest taaskäivitada kaubalaevade liiklus läbi väina, mida enne sõda läbis viiendik maailma nafta- ja gaasitarnetest ning mida Iraani tegevus ja ähvardused rünnata väina ilma Teherani loata läbida püüdvaid tankereid, on suletuna hoidnud.

Väina tulevik on muutunud peamiseks komistuskiviks USA ja Iraani vahel takerdunud rahuläbirääkimistel, kus püsiv ummik üha suurendab kartust ülemaailmsete energiahindade hüppelise tõusu pärast. Samal ajal kui Iraan ähvardab laevu, mis ei maksa väinast lahkumise eest transiiditasusid, on USA merevägi kehtestanud ulatusliku blokaadi kõigile Iraani sadamatesse suunduvatele või sealt saabuvatele laevadele.

Trumpi administratsiooni toetuspalve näitab, et USA soovib kaasata Hormuzi väina praegusesse ja potentsiaalselt tulevasse haldamisse ka teisi riike, kommenteeris WSJ.

"Teie osalemine tugevdab meie ühist võimet taastada navigatsioonivabadus ja kaitsta maailmamajandust," seisab dokumendis. "Ühistegevus on hädavajalik, et näidata ühtset tahet ja kehtestada Iraani väina läbiva transiidi takistamisele märkimisväärsed kulud," lisati samas.

Trump on kritiseerinud liitlasi, eriti NATO liikmeid, selle eest, et nad ei abistanud USA-d ja Iisraeli sõjaliselt Iraani-vastases sõjas. Kuigi Merendusvabaduse Konstruktsioon ei ole sõjaline koalitsioon, antakse kirjas USA ametnikele korraldus küsida välismaistelt kolleegidelt, kas nad sooviksid olla diplomaatiline ja/või sõjaline partner.

Dokumendi kohaselt oleks MFC välisministeeriumi ja USA Keskpiirkonna väejuhatuse (CENTCOM) ühine ettevõtmine. Välisministeerium toimiks diplomaatiliste operatsioonide keskusena, samas kui CENTCOM pakuks kaubalaevadele reaalajas infot merel toimuva kohta ja koordineeriks teabe jagamist partnerriikide relvajõudude vahel.

Kui ettepaneku kohta küsiti, kinnitas kõrgem administratsiooni ametnik, et see idee on üks paljudest presidendi käsutuses olevatest diplomaatilistest ja poliitilistest ressurssidest.

Trump käskis esmaspäeval abilistel valmistuda pikendatud blokaadiks, mis võib jääda kehtima seni, kuni Iraan tema tuumanõudmistele järele annab, teatas The Wall Street Journal varem. Kolmapäeval ütles Trump ajakirjanikele: "Blokaad on geniaalne, olgu, blokaad on olnud sada protsenti lollikindel."

Ovaalkabinetis istudes ütles Trump, et on valmis blokaadi säilitama ja sõda jätkama, kui nad Iraan ei nõustu tuumarelva omandamise ambitsioonidest loobuma.

USA juhitud koalitsiooni loomise püüdlus näib olevat vastuolus mõne Trumpi varasema nõudmisega, et liitlased, eriti Euroopas, võtaksid väina sõjalises avamises juhtrolli.

Märtsi lõpus ütles Trump, et ta võib Iraani sõja lõpetada ilma väina navigatsioonivabaduse küsimusi lahendamata, jättes probleemi Euroopa liitlaste lahendada.

"Koguge julgust, minge väina ja lihtsalt VÕTKE SEE ÜLE," kirjutas ta 31. märtsil Truth Socialis. "Te peate hakkama õppima, kuidas enda eest võidelda, USA ei ole enam teid aitamas, just nagu teie ei olnud seal meie jaoks."

"Minge hankige oma naftat!" survestas ta liitlasi, tuues eraldi esile Ühendkuningriigi. USA Hormuzi kaudu naftat ei saa, Euroopa tarbimisest tuli enne sõda sealt umbes veerand, kui väina sulgemisega kaasnenud hinnatõus mõjutab Euroopat tugevamalt.

Hiljem ütles Trump, et eurooplased ei pea Hormuzi väinas üheski operatsioonis osalema, süüdistades neid konflikti lõppemise ootamises enne sekkumist. NATO on "pabertiiger", ütles Trump selle kuu alguses, lisades, et "NATO ei aidanud meid."

Euroopa liidrid on väitnud, et Trump ei teavitanud neid sõja alustamisest, mis raskendas toetuse pakkumist algusest peale. Teised Euroopa juhid on avalikult hukka mõistnud Trumpi otsuse sõtta minna kui strateegilise vea.

Euroopa riigid on pidanud mitu kohtumist, et töötada välja strateegia, mis võimaldaks laevadel pärast Iraani sõja lõppu veeteel liikuda. Ühendkuningriik ja Prantsusmaa juhatasid sellel teemal enam kui 50 riigi kohtumist, kuigi USA ametnikud süüdistavad eurooplasi liiga aeglases ja bürokraatlikus tegutsemises kiiresti areneva kriisi ajal, mis mõjutab maailmamajandust.

"MFC täiendaks teisi merejulgeoleku töörühmi, sealhulgas mereplaneerimise jõupingutusi, mida Ühendkuningriik ja Prantsusmaa juhivad," seisab USA välisministeeriumi dokumendis.