USA kehtestatud mereline blokaad ning Hormuzi väina sulgemine on peatanud suure osa Iraani naftaekspordist, mis on riigi peamine tuluallikas. Varem andsid USA ja Iisrael õhulööke Iraani võtmesektorite pihta, rünnates nii terase- kui ka naftatööstuse rajatisi.

USA loodab nüüd, et majanduskriis sunnib Iraani tegema järeleandmisi. Iraani režiimi juhid aga loodavad, et tõusvate naftahindade tõttu annab USA esimesena järele.

Iraani valitsus püüab nüüd majanduskriisi leevendada palkade tõstmise ning toetuste ja abirahadega, kuid inimeste elujärg on sellest hoolimata järsult halvenenud.

Valitsuse hinnangul peavad iraanlased vastasseisus USA-ga andma ka oma panuse, mistõttu piiratakse vee, elektri ja gaasi tarbimist. Teherani elanikke on julgustatud kasutama rohkem ühistransporti.

"See on autoritaarne režiim ja võib väita, et majanduslikule survele vastuhakkamine on neil rahvusliku uhkuse küsimus," ütles Iraani ekspert Alex Vatanka ajalehele The Wall Street Journal. 

Leht toob välja, et režiimi tulud kuivasid kokku just siis, kui elanikkond vajab üha rohkem toetusi. Iraani töö- ja sotsiaalministeeriumi ametniku Gholamhossein Mohammadi hinnangul on sõja tõttu töö kaotanud ligi miljon inimest.

Elukallidus on hüppeliselt tõusnud ning inimesed ei saa enam lubada tarbekaupade ostmist. Iraan üritab blokaadist mööda hiilida alternatiivsete kaubateede kaudu, kuid olukord on endiselt väga keeruline.

Kohalike elanike sõnul sulgevad ettevõtjad uksi. Terase ja muude toorainete puudus häirib tootmist ning elektroonikakaubad ei jõua enam riiki. Iraani majandus oli juba enne sõja puhkemist kehvas seisus ning aasta alguses lahvatasid riigis ulatuslikud meeleavaldused. Majanduskriisi süvenedes suureneb tõenäosus, et riigis võivad taas puhkeda rahutused.