Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 30. aprillil kell 13.15:

- Ukraina ründas lõhkeainetehast Nižni Novgorodi oblastis;

- Sõrskõi kehtestas rindevägedele kahekuulise ajapiirangu;

- Ukraina teatas kahe Venemaa helikopteri hävitamisest;

- Ukraina merevägi ründas Krimmi silda valvanud Vene kaatreid;

- Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju;

- Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1470 sõdurit.

Ukraina ründas lõhkeainetehast Nižni Novgorodi oblastis

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva õhurünnaku Venemaal Nižni Novgorodi oblastis asuvale lõhkeainetehasele, kus sotsiaalmeedias levivate teadete kohaselt kuuldi plahvatusi.

Nižni Novgorodi oblastis Dzeržinskis tabasid Ukraina droonid Sverdlovi lõhkeainetehast, teatas Venemaa sõltumatu uudistekanal Astra, viidates kohalikele elanikele.

Smoke is rising from the direction of the Sverdlov Plant of Explosives in Dzerzhinsk, Nizhny Novgorod region, following a UAV attack, according to OSINT analysis by ASTRA pic.twitter.com/PCk74e8UFi

— ASTRA (@ASTRA_PRESS) April 30, 2026

Dzeržinskis kõlasid esialgu sireenid, mille järel elanikud teatasid plahvatustest linna erinevates piirkondades. Regioonis anti õhuhäire. Nižni Novgorodi lennujaam on kehtestanud ajutised piirangud – see ei võta lende vastu ega saa ka lennukid startida.

Nizhny Novgorod region. the Sverdlov plant is under attack pic.twitter.com/pjd1vUq632

— ꑭOstap Vyshnya (@VyshnyaOstap) April 30, 2026

Rünnaku tagajärgede kohta pole veel ametlikku teavet.

Dzeržinsk asub umbes 770 kilomeetri kaugusel Ukraina kirdepiirist Venemaaga.

Riigile kuuluv tehas on lahutamatu osa Venemaa kaitsesektorist, tootes laskemoona, lõhkeaineid ja tööstuskemikaale sõjaks Ukraina vastu.

The Kyiv Independent ei suutnud väidetele iseseisvalt kohe kinnitust saada.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist infrastruktuuri sügaval Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimet jätkata sõda Ukraina vastu.

Sõrskõi kehtestas rindeüksustele kahekuulise ajapiirangu

Ukraina relvajõudude juhataja Oleksandr Sõrskõi kehtestas neljapäeval uue korra, mille kohaselt tohib sõjaväelasi järjest rindel hoida kuni kaks kuud.

Sõrskõi korralduse kohaselt peavad ülemad tagama tingimused, et sõjaväelased püsiksid positsioonidel kuni kaks kuud, millele järgneb kohustuslik rotatsioon.

"Meie sõdalaste rotatsioon tuleks planeerida õigeaegselt, võttes arvesse olukorda, võitluse iseloomu ning olemasolevaid vägesid ja ressursse," ütles kindral. "Õigeaegne rotatsioon ei ole ainult teenistuse korraldamise küsimus, vaid ka meie sõdurite elude säilitamise ja kaitse stabiilsuse küsimus," lisas ta.

Ülemjuhataja käsk hõlmab ka kohustuslikku tervisekontrolli korraldamist rindelt naasvatele sõduritele ning rindel olevate vägede õigeaegset varustamist toidu ja laskemoonaga.

Sõrskõi ütles oma avalduses, et droonide domineerimine – mis ekspertide sõnul on loonud ulatusliku nn "tapatsooni", kus igasugune liikumine on drooniohu tõttu raskendatud – on keeruliseks muutnud lahinguvälja logistika ja oluliselt muutnud ka lahingoperatsioonide kontseptsiooni.

Sõrskõi määrus tuleb keset sagedasi ja sageli südantlõhestavaid teateid Ukraina sõduritest, kes on pidanud järjest kuude kaupa rindel püsima, tõrjudes Venemaa pealetunge.

Vaid paar päeva tagasi ilmusid Ukraina meedias sugulaste jagatud pildid Ukraina 14. üksiku mehhaniseeritud brigaadi ülimalt kõhnunud sõduritest, mis tekitasid ühiskonnas laialdast pahameelt.

Ukraina on suurema osa sõjast kannatanud isikkoosseisu puuduse käes, kuna meeste soovi sõjaväeteenistusse minna on vähendanud teated kehvast väljaõppest ja varustusest ning ajateenijate värbamise jõulised meetodid.

Ukraina teatas kahe Venemaa helikopteri hävitamisest

Ukraina relvajõud teatasid, et nende eliitdrooniüksus tabas Venemaal Voroneži oblastis korraldatud rünnakus kahte Vene armee helikopterit.

Ukraina droonid tabasid kahte Vene helikopterit enam kui 150 kilomeetri kaugusel rindejoonest, teatas Ukraina 414. eraldi mehitamata ründedroonide brigaad.

Neli Vene helikopterit asusid kiirtankimiseks ja tehniliseks kontrolliks lennuväljal, kui Ukraina pikamaadroonide rünnak tabas kahte neist: Nõukogude Liidus loodud Mi-28 ja Mi-17, teatas 414. brigaad, paremini tuntud nime all Magyari Linnud.

Magyar's update:

Birds of the USF hunted down and struck two enemy helicopters — a Mi-28 and a Mi-17 — in Russia's Voronezh region, 150 km from the line of contact.

A field landing strip located more than 150 km deep from the line of contact, hosting four Mi-28 and Mi-17… pic.twitter.com/QlT9LQrD2n

— 414 Magyar's Birds (@414magyarbirds) April 29, 2026

Brigaad teatas ka, et mitme üksuse, sealhulgas 429. Achilleuse brigaadi droonipilootide poolt läbi viidud rünnakus sai surma ka vähemalt üks helikopteri hooldusspetsialist.
Venemaa kaitseministeerium ei ole Magyari Linnude avaldust avaldamise ajaks kommenteerinud.

Ukraina neljapäeval avaldatud hinnangu Vene sõjakaotustest on kahe kopteri kahjutuks tegemine kajastatud.

Ukraina merevägi ründas Krimmi silda valvanud Vene kaatreid

Ukraina mereväe üksused tabasid ööl vastu neljapäeva korraldatud rünnakus Kertši silda valvanud kahte Vene kaatrit.

"Rünnaku tagajärjel said tabamuse FSB patrullpaat Sobol ja sabotaaživastane kaater Gratšonok. Vaenlane kandis rünnaku tagajärjel korvamatuid ja meditsiinilisi kaotusi," märkis merevägi.

Teates lisati, et tabamuse saanud alused on Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistusele (FSB) alluva piirivalve ja Vene mereväe rannavalve võtmekomponendid, mida kasutatakse Kertši silla valvamiseks ja sabotööride vastu võitlemiseks.

"See on järjekordne näide Ukraina mereväe tõhusast tööst ja vaenlase võimete järjepidevast vähendamisest Mustal merel," märkis sõjavägi.

Teadet vahendanud Ukraina väljaanne RBK-Ukraina meenutas, et Ukraina on okupeeritud Krimmi ja Venemaale kuuluvat mandriosa ühendavat silda korduvalt rünnanud.

Esimene rünnak toimus 8. oktoobril 2022 kell kuus, kui silla raudteelõigul toimus plahvatus. Selle tagajärjel varisesid kokku kaks maanteelõiku ja kahjustada ka said raudteerööpad.

Teine rünnak toimus 17. juulil 2023. Siis tabasid rajatist kaks drooni, mille tagajärjel varises kokku üks sillaava.

3. juunil 2025 ründas Ukraina Julgeolekuteenistus Krimmi silda kolmandat korda.

Ukraina märgib, et see rajatis on õigustatud sõjaline sihtmärk, kuna Venemaa ehitas selle okupeeritud territooriumile ja kasutab seda oma vägede varustamiseks olulise logistilise arterina.

Krimmi sild ühendab ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaart Venemaa territooriumiga. Selle ehitus algas pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal: maanteelõik avati 2018. aastal ja raudteelõik 2019. aasta lõpus.

Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju

Ukraina kaitseväe kolmapäeval korraldatud õhurünnak Venemaal Permis asuvale naftarajatisele põhjustas tõsise tulekahju, selgus kolmapäeval avaldatud  satelliidipiltidelt.

Raadio Vabaduse venekeelne toimetus avaldas ettevõtte Planet Labs satelliidipildid, mis näitavad rünnaku tagajärgi. Fotodelt on näha, et põleng haaras korraga kaks kütusemahutit.

In Russia's city of Perm, burning oil has blackened the sky, and as afternoon rains begin, oil is now leaking into homes and onto the Russian savages themeselves. pic.twitter.com/Tf61A1myq1

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) April 29, 2026

Samal ajal jagas Telegrami kanal Exilenova+ uusi kaadreid tulekahjust Permi lineaarses tootmis- ja dispetšerjaamas, kus leegid muutusid üha suuremaks. Oletati, et seal võib plahvatada veel üks naftatooteid täis mahuti.

Väärib märkimist, et kahjustada saanud Permi rajatis kuulub Venemaa aktsiaseltsile Transneft. See on agressorriigi peamise naftatranspordisüsteemi oluline sõlm.

Ukraina julgeolekuteenistuse droonid tabasid öösel vastu 29. aprilli Permi linna lähedal paiknevat naftarajatist, mis asub Ukrainast enam kui 1500 kilomeetri kaugusel.

Päev varem langes taas rünnaku alla Tuapse naftatöötlemistehas. Seal puhkes võimas tulekahju ning kohalikud võimud rääkisid ümbruskonna elanike evakueerimisest. Tulekahju suits ulatus peaaegu 400 kilomeetri kaugusele. Suitsupilv kattis korraga mitu Venemaa linna, sealhulgas Stavropoli ja Armaviri taeva.

Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Odessale, milles sai haavata vähemalt 18 inimest. Tegemist oli juba teise õhurünnakuga linnale sel nädalal.

Rünnakud tekitasid suurimat kahju Odessas keskosas Prõmorski rajoonis, kus said kahjustada kõrghooned ja viiekorruselised elamud, ütles kohaliku sõjaväevalitsuse juht Serhi Lõssak.

Rünnakud vallandasid suured tulekahjud ülemistel korrustel ja katusel, mis on nüüdseks kustutatud, lisas Lõssak.

Hädaabiteenistuste teatel, et vigastatute arv võib veel muutuda.

Musta mere äärne sadamalinna Odessa on Ukraina ekspordi keskpunkt ja see on sattunud korduvalt Venemaa rünnakute sihtmärgiks enam kui nelja aasta jooksul kestnud Venemaa agressioonisõja jooksul.

Esmaspäeval toimunud rünnakus sai vigastada 14 inimest.

Ukraina õhuvägi teatas neljapäeva hommikul, et Venemaa on alates kolmapäeva õhtul kella 18-st riigi pihta lasknud ühe ballistilise raketi ja 206 drooni, millest 172 drooni tulistati alla või neutraliseeriti. Üks rakett ja 32 drooni tabasid 22 asukohta, lisati teates.

Lõsssak ütles neljapäeval, et vigastatute seas oli 17-aastane poiss ja kaks haavatut viidi raskes seisundis intensiivravisse. Ta lisas, et rünnakus sai lasteaiahoone oluliselt kahjustada ning pihta said ka kaubanduskeskus, hotell ja üks administratiivhoone.

Lõssaki sõnul on mitmes parklas hävinud või kahjustatud kümneid busse ja autosid.

Linna teistes piirkondades registreeriti samuti rünnakuid taristurajatistele, laohoonetele ja ühele garaažiühistule, ütles ta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1470 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 1 330 290 (+1470);

- tankid 11 901 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 24 493 (+7);

- suurtükisüsteemid 40 825 (+119);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1756 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1356 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 352 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 263 360 (+1327) ;

- tiibraketid 4579 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 92 606 (+375);

- eritehnika 4148 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.