Üks Tartu pereema kirjutas sotsiaalmeedias, et tema lapse ortodontiline hambaravi kolmeaastase lepinguga läheks perele maksma 11 000 eurot. Sealjuures tuleks perel teha sissemakse 2200 eurot ja edaspidi maksta 250 eurot kuus. Ema sõnul pole perekond veel kindel, kas nad nii suurt väljaminekut endale lubada saavad.

Tegemist on pere teise lapsega, kes ortodondi abi vajab, aga esimese lapse puhul oli summa märgatavalt väiksem ehk 4500 eurot. Tõsi, ravi kestis siis kaks aastat ja toimus pooleteise aasta eest.

Tartu ema postituse all räägivad ka teised lapsevanemad oma kogemustest ja hindadest, mis on küll mõnevõrra väiksemad: ühel kulus aastas 4000 eurot kaperavile ja teisele koostati raviplaan, kus silmahammaste positsiooni korrigeerimise hinnaks oleks 5000-6000 eurot.

Kuigi Eestis on laste hambaravi kuni 19 eluaastani tervisekassa rahastatud, siis laste ortodontiline ravi on tasuta vaid raskete diagnoosidega.

Kui vaadata eri ortodontiakliinikute hinnakirju, algavad kaperavi ja breketiravi hinnad nii lastele kui ka täiskasvanutele 5000-5500 eurost (Maxilla, Meliva ja Smile ID kliinik). Linnale kuuluvas Tallinna hambapolikliinikus on metallbreketite kompleksihind ja kapede komplekt mõlemad hinnaga alates 3000 eurost.

Ortodont: 11 000 eurot on ekstreemne näide

Tartu Ülikooli ortodontia professor ja kliinikumi vanemarst-õppejõud Triin Jagomägi ütles, et 11 000-eurone raviarve tavapärane kindlasti ei ole ja ortodontia hinnakirja näitlikustama see summa ei sobi.

"Mina ei tee ühtegi ravi, mis maksaks 11 000 eurot. Samas ma ei tea ju selle konkreetse raviplaani sisu. Võib-olla on seal vaja teha väga erinevaid etappe. Kui lisandub näiteks kirurgia, läheb ravi kohe kallimaks. See 11 000 eurot on pigem erand kui reegel. Arvan, et tegu on üksikjuhtumiga ja üldine taust kohe kindlasti selline ei ole," selgitas Jagomägi.

Samas ongi Jagomäe sõnul hinnad eri kliinikutes erinevad ja see on asutuse teha, kuidas nad hinnakirja koostavad, sest tegemist on äriettevõtetega.

"Eestis võeti juba 1991. aastal vastu otsus, et hambaravi on eraettevõtlus, ning asutused saavad ise oma hindu määrata. Tervisekassa kulul on üheksa diagnoosi, mille puhul ortodontia patsiendid saavad tasuta ravi. Tunnistame ausalt, et riigil raha ei ole ja selle tõttu on tervisekassa rahastusega patsientidele järjekord. Kõik muu on turumajandus. Meil ei ole riiklikku hambaravi, vaid asutustel on tervisekassaga lepingud, kui nad seda soovivad," selgitas Jagomägi.

Jagomägi selgitas, et kui patsient on läinud asutusse, kus tervisekassaga lepingut ei ole, või on tahtnud ravi kohe alustada, siis ta alati tervisekassa rahaga jaole ei saa, sest asutustel on piiratud ressurss.

Hinnatõus on, aga mõõdukas

Jagomäe sõnul pole ortodondid viimastel aastatel jõuliselt hindu tõstnud, kuid loomulikult puudutab elukalliduse tõus neidki. Samuti avaldab mõju asjaolu, et ühtegi ortodontlist toodet Eestis ei valmistata.

Kas ortodontide hinnakirjades on ka õhku sees, Jagomägi öelda ei oska.

"Asutus tõstab hindu vastavalt sellele, kuidas tervisekassa hindu tõstab. Seal läheb see suhteliselt kindla protsendiga. Arstina ei kuulu ma ühtegi organisse, mis hinnakirja kujundaks, kuid kui tõusevad kütte- ja muud kulud, siis ikka hinnad tõusevad. Drastiliselt nad küll tõusnud ei ole, kohe kindlasti mitte. Hinnakiri, mille järgi ma töötan, on muutmata vähemalt poolteist või kaks aastat," rääkis Jagomägi.

Suurtes kliinikutes ei kujunda hindu hambaarstid, vaid majandusharidusega inimesed, nentis Jagomägi. Ta nõustub, et suure osa hinnakomponendist moodustab ortodondi palk, kuid lisab, et mujal maailmas on sellel eraalal palgad veel kõrgemad, Soomes on nad kõrgemad ka riiklikus süsteemis.

"Meil on töötasu kujunenud turutingimustes," sõnas Jagomägi.

Mullu oli ortodontide keskmine palk Eestis 7588 eurot kuus.

Hambaarstide liit: ortodondid kaitsevad turgu, see teeb ravi kalliks

Hambaarstide liidu president Katrin Metstak ütles ortodontia hinnakirja kommenteerides, et 11 000-eurone arve pole kindlasti põhjendatud. Kuid tema peab "meeletuks" ka paar-kolm tuhat eurot madalamaid hindu.

Metstak viitas kohe ka aastaid kestnud arutelule, et ortodondid võiksid lubada ka hambaarstidel lihtsamaid ortodontilisi töid teha.

See võiks Metstaki sõnul hinnad patsiendile alla tuua. 

"Kuna ortodondid konkurentsi ei soovi, on nende elu piisavalt mugav ja nad saavad küsida praktiliselt sellist hinda, mis neile meeldib. Seetõttu oleme seisus, kus paljud patsiendid, kes vajaksid lihtsamat ortodontilist ravi, jäävad sellest ilma. Inimene läheb ortodondi juurde, kuuleb meeletuid summasid – 8000-9000 eurot – ja tõdeb, et tal pole selleks raha. Tegelikult võiks ta saada selle lihtsa töö kätte palju odavamalt. Mida rohkem me seda turgu kinni hoiame, seda kallim on ravi," sõnas Metstak.

Olukord on seda veidram, sest tegelikkuses mõned hambaarstid ortodontilist ravi, näiteks kaperavi täiskasvanutele, siiski pakuvad, kuid terviseamet karistab neid sel juhul reididega.

"Igas kaasaegses Euroopa riigis võib hambaarst teha lihtsamaid ortodontilisi töid. Kuna meie ortodondid soovivad oma turgu hoida, siis nad lihtsalt ei taha meile seda väikest osa sellest anda. Me sooviksime kokkuleppeni jõuda, kuid nemad ei soovi seda üldse ja nii oleme patiseisus," sõnas Metstak.

Metstak lisas, et kuskilt ei saa välja lugeda, et hambaarst ei tohi lihtsamat ortodontilist tööd teha.

"Hambaarst saab koolis selleks vajaliku algse hariduse ning paljusid suundi õpime me hiljem töö käigus lihtsalt edasi. Meil ei ole selliseid suuri residentuure, kus kõik soovijad saaksid väljaõppe läbida – meil on riiklik tellimus ja ainult teatud arv kohti. Ortodondid ei taha tunnustada ka väljaspool Eestit õppinud kolleege. Küsimus on ainult turu kaitsmises, mitte milleski muus," lausus ta.

Metstak usub siiski, et asi lõpuks laheneb, aga ootab, et riik peaks sekkuma vähemalt sel määral, et terviseamet ei korraldaks reide kliinikutesse, kus hambaarstid kaperavi teevad.

"Eestis tehakse seda, ja tehakse väga kvaliteetselt, kuid see on suurem kokkulepe, mida riik ei taha oma peale võtta. Me oleme teel lahenduse poole; kui asi muidu ei lahene, siis elu ise lahendab selle," sõnas Metstak.

Jagomägi: ortodont on viis tuhat tundi targem kui hambaarst

Jagomäe sõnul on põhjus, miks hambaarstid ei peaks ortodonitlist ravi pakkuma, lihtne – sest nad pole seda ülikoolis õppinud. "Kui nad ei ole teatud asja õppinud ja nende tunnistusel ei ole seda pädevust, siis mis alusel nad ravivad? Residentuuri on igaühel võimalik astuda," lausus Jagomägi.

Jagomägi nentis, et inimesed, kes lähevad enda või oma lapse hambumusanomaaliat ravima, peaksid enne mõtlema, kas nad lähevad spetsialisti juurde või kellegi juurde, kes on mingid koolitused läbinud, millest väga palju märke maha ei jää. "Eks see ole patsiendi oma valik ja ega siin keegi kätt ette ei pane. Lihtsalt residentuuri läbinud arst on viis tuhat tundi targem," lausus Jagomägi.

Jagomäe sõnul pole Eestis ka ortodontidest puudust, et hambaarste oleks vaja rakendada. "Meil ei ole enam järjekordi, järjekord on ainult tervisekassa rahale. Tallinnas avavad noored kolleegid kliinikuid, kuid neil ei ole piisavaid patsiente," tõi ta näite.

Probleemi ühe osapoolena näeb Jagomägi sarnaselt Metstakile turu survet, kuid pigem ravimifirmade oma, kellele on kasulik, kui hambaarstid kaperavi pakuvad.

"Loomulikult need ravimfirmad, kes toodavad kapesid, avaldavad Eesti hambaarstidele survet. Nad värbavad hambaarste oma müügiagendiks. See, et hambaarstid teeksid võimalikult suures ulatuses kapesid, on pigem mõnede välismaiste kapefirmade müügistrateegia, sest et siis on nad nende müügiagendid," lausus Jagomägi.

Jagomägi on seisukohal, et probleem ei ole kaperavis, vaid pigem ennetuses ja laste varajases ravis. Laiemalt on mure aga selles, et kõik raviasutused Eestis on sunnitud ravi müüma. "Tegelikult peaksime müüma ennetust, et ravi üldse vaja ei oleks. Miks meid sunnitakse müüma ravi? Haiglate tulusid mõõdetakse kasumis ja raviarvetes. Probleem hakkab pihta palju kaugemalt ning muud vaidlused on selle kõrval tühised," võttis Jagomägi teema kokku.

Sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) ortodontia hinnakirja kommenteerida ei soovinud, vaid suunas küsimused tervisekassale.

Samuti on Joller seisukohal, et vaatamata teenuse kallinemisele pole riigil kavas ortodontia valdkonda kuidagi korrigeerida, näiteks kaaluda hambaarstide pakutud lahendust turg ka neile avada ja proovida seeläbi hinnad allapoole tuua.

"Ortodontilise ravi lubamist hambaarstidele olen varem korduvalt kommenteerinud ja seisukoht on sama – siin tuleb eeskätt kokku leppida erialaseltsidel," sõnas Joller.

Ortodontia on järjest kulukam ka tervisekassale

Tervisekassa lepingutega hambakliinikutes maksab kuni 19-aastaste laste ja noorte esimese ortodondi konsultatsiooni ja diagnostika eest tervisekassa ravikindlustusrahast. Pere kanda jääb viieeurone visiiditasu. Küll aga tuleb perel maksta edasise ortodontilise ravi eest, välja arvatud siis, kui lapsel on väga raske lõualuude asendiprobleem ja/või hambumushäire – sel juhul tasub ravi eest tervisekassa.

Tervisekassa andmetel on ühe ortodontilise visiidi maksumus on keskmiselt 189–200 eurot. Aastas toimub ligikaudu 10–12 visiiti, mis teeb aastaseks kuluks umbes 2000–2400 eurot. Ravi kestus on tavaliselt kolm kuni viis aastat, mistõttu võib kogu raviprotsessi ligikaudne maksumus jääda vahemikku 6000–10 000 eurot.

"Ravijuhtude keskmine maksumus on viimastel aastatel kasvanud ligikaudu 4–5 protsenti," ütles tervisekassa hambaravi teenusejuht Tiia Zeigo.

2025. aastal sai tervisekassa kulul ortodontilist ravi 26  212 last, kokku 17,3 miljoni euro ulatuses, mis on 13 protsenti rohkem kui aasta varem. 2023. aastal kasutas ortodontiateenust 20  615 last ning raviteenuste kogukulu ulatus 12,6 miljoni euroni.

Küsimusele, kas tervisekassal on lahendusi, kuidas ortodontia hindu allapoole viia, vastas Zeigo, et siinkohal tuleb eristada tervisekassa kaetavaid ortodontiateenuseid ja mitte tasustatud teenuseid.

"Tervisekassa tasub ortodontilise ravi eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud hindadele, mis on muutunud vaid palgakokkuleppe kohaselt. Tervisekassa ei näe täna võimalust kehtestatud piirhindade alandamiseks, kuna teenuste osutamisega seotud kulud on aja jooksul kasvanud," lausus Zeigo.

Turuhindade kujundamine ei kuulu aga tervisekassa pädevusse, märkis Zeigo.