"Mida ta (Alar Karis – toim) ütles? Ta räägib sõja lõpust, mida ei ole ette näha. Minu meelest käib jutt sellest, kas Lääne koalitsiooni nimel Kremli maniakiga läbirääkimine peaks jääma Donald Trumpile. Ja tema läbirääkija kinnisvaraärimees Steve Witkoffile, kes teinekord ei saa üldse aru, mida ta on kokku leppinud. Kas Trumpil peaks olema Lääne esindamise monopol? Ma ei arva nii. Ja ma arvan ka, et läbi rääkida, kui võimalik, tuleb. See, et me ei räägi, ei vii kuskile," ütles Luik "Ringvaates".

Samas lisas Luik, et ta ei oska öelda, kui tark oli Karise poolt praegu öelda Euroopa liitlastele, et nad sõja alguses tegid vea. Karise kohta tehtud kriitika taga nägi ta ministrite edevust ja sisepoliitiliste punktide teenimise motiive.

"Me peame aru saama, millal meie auväärsed ministrid, nende hulgas Margus Tsahkna ja Hanno Pevkur, millal nad on edevad ja millal nad on pädevad. Hakata rääkima, et "see on välistatud" ja "ma tean, mida Putiniga on vaja teha"... Ei ole näha, et me teame. Tõmmata üles avalik vemmeldamine, et näidata ennast ja oma erakonda, ma ei usu, et see välisministri poolt on õige. Tõsi, ka teda solvati, kui öeldi midagi meie välisteenistuse pädevuse kohta. Sellised asjad jäägu omavahele."

Välisminister Margus Tsahkna on korduvalt teravalt kritiseerinud presidendi välispoliitilisi väljaütlemisi ja tegi ka seda sel nädalal enne Karise riigivisiiti Soome meediale antud intervjuudes öeldu pärast.

"Alar Karise soov Venemaaga dialoogi pidada on see, mis läheb kogu Euroopa ja Eesti välispoliitikaga vastuollu ja annaks pigem võimaluse Putinil oma võimalusi, nõudmisi ja ultimaatumeid esitada. Ka see, et kuidagimoodi oleks pidanud peale 2022. aasta veebruari tegema mingi vaherahu, siis ma tuletan meelde ka Alar Karisele, et toona Putin esitas ultimaatumi, mis puudutasid Ukraina suveräänsust ja territooriumi ja puudutasid ka meie enda vabadust ja julgeolekugarantiisid NATO võtmes," ütles Tsahkna ERR-ile.

Hans H. Luik aga meenutas "Ringvaates", et kui rääkida Margus Tsahknast ja kaitsevõimest, siis tema erakond Eesti 200 blokeeris kolmikliidus pankadelt kaitsemaksu võtmise.

"Pangad olid röögatus kasumis aastal 2023 ja veel röögatamas 2024, kui kasum kahekordistus. Pankade erimaksu asemele pandi see kõikidele meile, kellel ei ole kahekordset kasumit, kogu rahvale peale. Tema parteis on reklaamiärimees Marek Reinaas, keda ma tunnen. Ta rääkis, et pankadelt ei maksa viimast võtta. Ärimees ei räägi tasuta lollust. Ma loodan, et ta sai makstud," ironiseeris Luik.

Luik viitas Raadio 2 intervjuule Reinaasaga septembris 2023, kui Vihulas valitsuse riigieelarve aruteludel osalenud Eesti 200 poliitik ütles, et pangamaksu Eestis ei tule.

"Me peame tõele otsa vaatama, et pangad on viimasel ajal siiski teeninud kasumeid euribori kasvust ja ilmselt ka ühiskonnast raha oma karmanisse libistanud. Muuseas, praegune valitsus on juba pankadele maksu kergitanud, mis toob järgmise aasta eelarvesse umbes 70-80 miljonit. Las need pangad nüüd toimetavad, tuleb võib-olla ka neil halvemaid aegu, siis oleme järsku kõik õnnelikud, et neilt viimast ei võetud," arutles Reinaas tollal.