Kliimaministeerium ootab mai lõpuni põhjendatud arvamusi piiriülese keskkonnamõju hindamise (KMH) ulatuse kohta, et nendega saaks Soomes arvestada vastavate materjalide koostamisel.

Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonna keskkonnamõju hindamise valdkonna juht Rainer Persidski ütles, et tegu on tavapärase protseduuriga.

"Kui vaatame ajalukku, siis Soomelt on tulnud Eestile päris palju erinevaid tuumaenergia projektide KMH teateid ja Eesti on selles protsessis osalenud. Viimane teade käib siis kavandatava esimese väikese moodulreaktoriga jaama kohta,"rääkis Persidski.

Soomest saadetud KMH programmis on antud ka esialgne hinnang piiriülese keskkonnamõju kohta. Seal on öeldud, et projektil tõenäoliselt olulist piiriülest mõju polegi ning see võiks kaasneda ainult tõsise reaktoriõnnetuse korral, kui eralduvad radioaktiivsed ained.

"Aga programmis on antud esialgne hinnang, et ka sel juhul jääks see mõju tõenäoliselt Soome piiridesse. Kõiki neid uuringuid, kaasa arvatud siis õnnetuste mudeldamist, hakatakse nüüd tegema edasises etapis KMH aruande koostamisel. Siis selguvad ka täpsemad järeldused. Meil Eesti poolelt on soovi korral võimalik neid uuringuid kommenteerida," ütles Persidski. 

Umbes 126 000 elanikuga Kuopio asub Põhja-Savo piirkonnas ning jääb Tallinnast linnulennul umbes 420 kilomeetri kaugusele. Sinna kavandab väikese moodulreaktoriga tuumajaama linnale kuuluv ettevõte Kuopion Energia, mis on valinud partneriks kodumaise väikereaktorite arendaja Steady Energy.

Jaam oleks mõeldud üksnes kaugküttesoojuse tootmiseks. Nelja reaktoriga jaama maksimaalne soojusvõimsus oleks ligikaudu 150 megavatti.

Kuopio kohalik energiatootmine toimub praegu peamiselt Haapaniemi koostootmisjaamas, kus põhikütus on puit. Seal kasutatakse ka turvast. 

Selle jaama vanem osa pannakse seisma eeldatavalt järgmise kümnendi keskel, siis võtaks kaugküttesoojuse tootmise üle väike tuumajaam.

Eestisse tuumajaama kavandava Fermi Energia juhatuse liige ja tehnoloogiajuht Marti Jeltsov ütles, et maailmas on ka varem rajatud tuumajaamu vaid soojuse tootmiseks. Näiteks Venemaal on ehitatud 10-20 megavatiseid jaamu. 

Soomlaste arendatava reaktori LDR-50 moodul on ettevõtte enda teatel umbes linnaliini bussi suurune. Ühtegi sellist reaktorit pole veel valminud, tehnoloogiline protsess on aga Jeltsovi sõnul tavapärane.

"Tuumkütus, mida nad seal kasutavad ja mis on soojusallikaks, on täiesti konventsionaalne. Ehk selline, mida on kasutatud aastakümneid tavapärastes tuumaelektrijaamades. Uudsus on selles, et soomlaste jaam on väiksem, lihtsam ja eemaldatud on elektritootmiseks vajalikud seadmed. Ja paigutatud on see reaktor maa alla. Sisuliselt on tegemist küttekehaga ühes surveanumas. Vesi aetakse soojaks 120 kraadi peale ja tarnitakse ohutult läbi torude kaugküttevõrkudesse," rääkis Jeltsov.

Esialgsel hinnangul läheb Kuopio tuumajaama rajamine maksma umbes 100 miljonit eurot.

"Sellest ehk olulisemgi on selle tuumajaama pakutava soojusenergia hind. Megavatt-tunni hind jääb hinnanguliselt 40 euro kanti," ütles Jeltsov.

Soomes peaks Kuopio tuumajaama keskkonnamõju hindamise menetlus lõppema järgmise aasta aprillis. Siis liigub kogu projekt edasi loaetappi. Ehitusele võiks praegustel hinnangutel kuluda viis aastat ning jaam võiks tööd alustada 2035. aastal. Jaama planeeritud kasutusiga on 60 aastat.