Taani konsultatsioonifirma EA Energy mudeldas kliimaministeeriumi tellimusel põhjalikult Euroopa elektriturgu. Analüütikud soovisid teada saada, kui kalliks kujuneks Eestis elektri börsihind erinevate suurobjektide, näiteks tuumajaama, vesisalvesti või uute välisühenduste valmimisel.

Taanlased mudeldasid elektri börsihinda koos taastuvenergiatasu ja juhitavate elektrijaamade tasuga kuni aastani 2050. Oluline on märkida, et uuring ei vaadelnud lõpphinda ehk seda summat, mida inimesed näevad oma elektriarvel koos võrgutasudega. Selle asemel keskenduti küsimusele, kui hõlpsalt suudaksid uued energiaprojektid turult raha teenida ja kui palju vajaksid need riiklikku toetust.

Kliimaministeeriumi nõunik Einari Kisel rääkis ERR-ile, et muuhulgas selgus uuringust see, et juba kümne aasta pärast võib börsielekter olla Soomes kallim kui Eestis.

"Sinna on juurde tulemas päris palju andmekeskusi, mis on juba ehitamisel, ning tulemas on ka uusi tööstusi. See on tegelikult nende väga madala elektrihinna tulemus, sest kui tahetakse teha uusi energiamahukaid tööstusi, siis praegu vaadataksegi peamiselt Soome ja Rootsi poole," rääkis Kisel.

Kallim prognoositav börsihind Soomes tekitab küsimuse, kuivõrd mõistlik on rajada Eesti ja Soome vahele poole miljardi euro eest uus elektriühendus Estlink 3. Kui elekter on Soomes kallim, hakkaks uus kaabel meie hinda pigem ülespoole vedama.

"Eks siin on tegelikult võimalik teha ka seda, et kui neid investeeringuid ei pea tegema, on võimalik selle arvelt vähendada võrgutasu," tõdes Kisel.

Seda, kas Eesti-Soome kolmandat elektriühendust on siis vaja või mitte, riik praegu veel ei otsusta. Kisel selgitas, et Elering teostab järgmise aasta keskpaigaks merekaabli kohta põhjalikumad turuanalüüsid. Alles siis, kui need on valmis, langetatakse otsus, kas kaablit on otstarbekas ehitada.

Kliimaministeeriumi tellitud uuringust selgus ka see, et tuumajaama rajamine ei pruugi olla Eestisse üldse nii mõistlik, eeldusel, et selle rajamine maksab nii palju, kui varem on tuumajaamade rajamine maksnud.

Taani analüütikud võtsid väikese moodulreaktori kulu hindamisel aluseks nimelt selle hinna, mille järgi on ehitatud sarnaseid reaktoreid Hiinas ja Venemaal. Kui Eestisse tuleks sarnase hinnaga moodulreaktor, siis elektrihind mudeli järgi oleks kuskil 90 eurot megavatt-tunni kohta. Eelmisel aastal oli Eestis börsielektri keskmine hind umbes 80 eurot megavatt tundi.

Niiviisi oleks tuumajaama rajamine võrdlemisi kallis, ütles Einari Kisel.

"Jah, meie turu jaoks on ta kallis. Kui me vaatame, kus praegu tuumajaamasid ehitatakse, näiteks Suurbritannias Hinkley Pointis, siis neil on turuhind tegelikult umbes 150 eurot megavatt-tund keskmisena. Selgelt on sellisel tuumajaamal seal koht olemas. Meie turuhind on täna 80 ja siia turule ta nii hästi ei sobi," ütles Kisel.

Kisel: natuke kallim tuumajaam ei pruugi juba olla tasuv

Fermi Energia arendatav tuumajaam Hiina ega Venemaa moodulreaktoritel ei põhineks, nemad plaanivad kasutada Kanada tehnoloogiat.

Kui kliimaministeeriumi tellitud uuringus eeldati, et 600-megavatine tuumajaam maksab umbkaudu kuus miljardit eurot, siis Fermi Energia kinnitas, et koos arenduskuluga maksab nende rajatav tuumajaam neli miljardit eurot ehk kolmandiku võrra vähem.

Ehkki selle nelja miljardi euro sisse ei ole arvestatud lõppladestuspaika, on sellega arvestatud jaama tootmishinnas. Rahvusvahelise tava ja plaanitava tuumaseaduse eelnõu kohaselt kogutakse selleks jaama töötamise ajal raha eraldi riiklikku fondi.

"[Fermi Energia – toim.] eeldus on see, et need reaktorid saavad olema odavamad, aga praegu ei ole sellele mingit sajaprotsendilist kinnitust. Seetõttu taanlased võtsidki eelduseks selle maksumuse, mis on praegu reaalselt kõige parem teadmine maailmast. Sellest tulenevalt ongi nii, et kui me tahame ehitada 600-megavatist tuumajaama, siis investoritele rahavoo tagamiseks tuleks maksta päris suurt toetust, et see investeering saaks üldse tehtud," rääkis kliimaministeeriumi nõunik.

Kisel selgitas, et kui tuumajaam maksab tõesti 4–4,5 miljardit eurot, nagu Fermi Energia lubab, siis oleks see turul konkurentsivõimeline. Kui see maksaks aga juba viis miljardit eurot, siis ei pruugi see enam turule mahtuda. Sellisel juhul sõltuks jaama tasuvus sellest, palju Eestis elektrit tarbitakse – mida rohkem, seda parem tuumajaamale.

Suurprojektide käendusmeede teeks rahastamist lihtsamaks

Energeetikaprojektide, näiteks meretuuleparkide, vesisalvesti või tuumajaama elluviimist pidurdab Kiseli sõnul ka laenupoliitika.

Praegu annavad finantsasutused pikkadele projektidele laenu 15–25 aastaks. Üle poole sajandi kestvate suurrajatiste jaoks on see periood aga liialt lühike, mistõttu kasvab laenu tagasimakse intress ja kapitalikulu ebamõistlikult suureks. Varem jagasid pangad näiteks tuumajaamadele ka 40-aastaseid laene, kuid praeguselt turult säärased pakkumised puuduvad, ütles ta.

Olukorra leevendamiseks peab kliimaministeerium pankadega läbirääkimisi uute finantsinstrumentide, näiteks käendusmeetme loomiseks. Eesmärk on muuta laenutingimused soodsamaks, et vähendada energiaprojektide omahinda ja tuua kapitalikulu alla. Laenude pikenemisel kukub märkimisväärselt ka suurprojektide riiklik toetusvajadus, selgitas Kisel.

"Uus finantsmeetmete lahendus peaks olema see, mis aitaks neid projekte odavamalt turule tuua, et tarbija ei peaks esimestel aastatel liiga palju peale maksma," rääkis ta.

Niivõrd võimas vesisalvesti päev ette turult palju tulu ei teeniks

Einari Kisel rääkis, et kliimaministeeriumi uuring näitas ka seda, et praegu Paldiskisse plaanitav vesisalvesti tuleb liialt võimas, et see end päev ette turul ära tasuks.

"See investeering, mis sinna tuleb panna, ajab kapitalikulu nii üles, et seda on raske tagasi teenida. Kui vaadata seda, kui vähe ta tegelikult päev ette turule pääseb, siis selle tuludega ta ei suuda oma äriplaani täita," rääkis ta.

Nõunik nentis, et uuringus ei arvestata samas sagedusreservide turuga, mis peaks säärasele jaamale tegelikult peamist tulu pakkuma. "Kui palju nad sealt suudavad raha teenida, on keeruline hinnata," lausus ta.

Ühtlasi peab veel silmas pidama, et taanlased võtsid modelleerimisel arvesse vaid sügisel lõppenud Eleringi juhitavate elektrijaamade ehk gaasijaamade hanget. Selle järgi peaksid uued jaamad, näiteks Narva ehitatav 100-megavatine gaasijaam, valmima järgmise aasta lõpuks.

Elering soovib aga mõne aasta pärast korraldada juba uue gaasijaamade hanke. Kisel nentis, et kui turule peaks tulema veel rohkem gaasijaamu, siis pääseks ka vesisalvesti vähem löögile.

Elering ja Taltech loovad endale sarnast analüüsivõimekust

Kui praegu tellis kliimaministeerium uuringu taanlastelt, siis tulevikus peaks sarnane analüüsivõimekus olema ka meil Eestis. Eleringi ja Taltechi spetsialistid loovad nimelt uut arvutusmudelit, mis suudaks hinnata otseseid lõpptarbija kulusid koos võrgutasude ja sagedusreservi maksetega.

Niiviisi ei peaks tulevikus elektrihinna modelleerimiseks välismaiseid spetsialiste enam palkama. Kisel rääkis, et Eleringi ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistide uus arvutusmudel peaks valmima kuskil pooleteise aasta pärast ehk siis pool aastat pärast riigikogu valimisi.