"Täna tehtud valikud kujundavad meie võimet toime tulla tänaste väljakutsete ja homsete kriisidega. AccelerateEU ​​strateegia toob Euroopa kodanikele ja ettevõtetele nii koheseid kui ka struktuursemaid leevendusmeetmeid," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Komisjoni pressiteate kohaselt paneb Euroopa sõltuvus imporditud fossiilkütustest juba teist korda vähem kui viie aasta jooksul löögi alla kodumajapidamiste ja ettevõtjate rahakoti. Alates konflikti eskaleerumist Lähis-Idas on EL kulutanud energiaimpordile täiendavalt 24 miljardit eurot kõrgemate hindade tõttu, samas saamata selle eest ühtegi lisamolekuli energiat.

"Peame kiirendama üleminekut kodumaisele puhtale energiale. See annab meile energiasõltumatuse ja -julgeoleku ning tähendab, et suudame paremini geopoliitilistele tormidele vastu seista," rõhutas von der Leyen.

Euroopa Komisjoni energiavolinik Dan Jorgensen ütles kolmapäeval omalt poolt, et isegi kõige parem stsenaarium praeguses olukorras oleks Euroopa energiaturgudele halb.

"See on kriis, mis on tõenäoliselt sama tõsine kui 1973. ja 2022. aasta kriis kokku ning see tähendab, et ees ootavad väga rasked kuud või isegi aastad – olenevalt muidugi arengust Lähis-Idas –, kuid isegi parimal juhul on olukord ikkagi halb," ütles ta.

"Kui me kujutame ette, et homme on rahu, kulub näiteks Kataril gaasitootmise ja transpordi infrastruktuuri taastamiseks ikkagi kaks aastat, võib-olla isegi rohkem," lisas Jorgensen pressikonverentsil.

Euroopa Komisjon pressiteate kohaselt hõlmab plaan meetmeid, kuidas vähendada sõltuvust volatiilsetest turgudest ja tugevdada elektrifitseerimise ja omamaiste taastuvenergiaallikate abil kogu energiasektorit.

Lühiajalist leevendust pakkuvate võimalustena näeb komisjon eeskätt paremat koordineerimist, olgu selleks maa-aluste gaasihoidlate täitmine või naftavarude erakorraline vabastamine. Komisjon leiab ka, et riigid peaksid koordineerima oma tegevust lennukikütuse ja diisli kättesaadavuse tagamiseks.

Tarbijate, sh ka ettevõtjate kaitsmiseks kiirete hinnatõusude eest soovitab komisjon kasutada sihitud sissetulekutoetuse süsteeme, energiavautšereid ja sotsiaalse liisingu süsteeme ning elektriaktsiisi alandamist väiksema sissetulekuga leibkondadele.

Komisjon lubab vastu võtta ajutise riigiabi raamistiku, mis annab liikmesriikidele veelgi paindlikkust, sh erakorraliste meetmete rakendamiseks enim mõjutatud majandussektorite toetamiseks.

Vaja on kiirendada ka elektrifitseerimist  tööstus-, transpordi- ja hoonetesektoris, sellekohase kava esitab komisjon enne suve.

Kui Euroopa tasandil, nt taaste- ja vastupidavusrahastus ja ühtekuuluvuspoliitika fondides on märkimisväärsed ressursid juba olemas, on investeerimisvajaduste (660 miljardit eurot aastani 2030) rahuldamiseks vaja ka erainvesteeringuid. Investeeringute koondamiseks võttis komisjon tänavu märtsis vastu eraldi strateegia ning toob kavandataval investeerimisteemalisel tippkohtumisel kokku investorid, projektiarendajad ja finantsteenuste pakkujad.

Väljapakutud meetmeid hakkavad liikmesriikide liidrid arutama neljapäeval ja reedel Küprosel toimuval Euroopa Ülemkogu mitteametlikul kohtumisel. Suve hakul on komisjonil kavas välja tulla täiendavate ettepanekutega energeetikasektori tugevdamiseks.

Alljärgnevalt Reutersi ülevaade meetmetest:

Elekter esikohal

EL-i ettepanekute keskmes on nafta ja gaasi sõltuvuse vähendamine, et leevendada tulevasi fossiilkütuste tarnehäireid ja hinnatõusu.

Komisjon esitas kolmapäeval plaanid muuta EL-i maksueeskirju, et tagada elektrienergia maksustamine maagaasist madalamal tasemel. Selle eesmärk on motiveerida tarbijaid ja ettevõtteid asendama gaasil töötavaid süsteeme soojuspumpadega ja rakendama tööstuses rohkem elektriga töötavaid masinaid.

Ettepanek lihtsustab ka valitsustel energiamahukate tööstusharude ja haavatavate leibkondade elektrienergia maksude nullini langetamist, et lähitulevikus arveid vähendada.

Brüssel esitab mais õigusaktid maksueeskirjade muutmiseks. EL-i maksueeskirju on poliitiliselt raske muuta, kuna need nõuavad kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset heakskiitu, rõhutas Reuters.  

Mõttekoja Strategic Perspectives analüüsi kohaselt on elektrienergia maksud ja lõivud EL-is keskmiselt umbes kaks korda kõrgemad kui maagaasil.

Komisjon esitab enne suve ka elektrifitseerimise eesmärgi, et sundida tööstusharusid fossiilkütustelt elektrile üle minema.

Nafta- ja gaasivarud

Euroopa Komisjon koordineerib riikide jõupingutusi gaasihoidlate täitmiseks lähikuudel, sealhulgas ostude ajastamist. Eesmärk on vältida hinnatõusu, mida võivad põhjustada ettevõtete samaaegsed ostud turult.

Gaasihoidlad on praegu 31 protsendi ulatuses täis, kuid EL nõuab, et see tõuseks enne talve 80 protsendini ja siiani on ettevõtted varude täiendamisel viivitanud, kuna hinnad on ebatavaliselt kõrged.

Komisjoni sõnul hõlbustab Brüssel ka naftaresrvide võimalikku vabastamist, koordineerides ajastust ja mahte EL-is. Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmed, kelle hulka kuulub enamik EL-i riike, leppisid eelmisel kuul kokku 400 miljoni barreli nafta vabastamises oma varudest, et rahustada naftaturge.

Lennukikütus

Euroopa Liit impordib umbes 40 protsenti oma lennukikütusest, millest pool tuleb Hormuzi väina kaudu. Lennujaamad on hoiatanud, et Euroopat võib mõne nädala pärast tabada reaktiivkütuse puudus.

Komisjon kaardistab Euroopa transpordikütuse pakkumise ja varud ning astub samme kütuse jaotuse optimeerimiseks, et vältida puudust. Samuti kaalub ta EL-i nõude läbivaatamist, et riigid peavad hoidma vähemalt 90 päeva naftavarusid, et lisada sellesse spetsiaalne reaktiivkütust puudutav säte.

Komisjon koostab juhised võimaliku reaktiivkütuse puuduse lahendamiseks – sellistes küsimustes nagu lennufirmade lennujaamade teenindusaegade (i.k. slots) kaotamine lendude tühistamiste tõttu ja EL-i tankimisvastane reegel, mille eesmärk on takistada lennukitel odavates kohtades lisakütuse laadimist.

Euroopa Komisjon kaardistab ka Euroopa rafineerimisvõimsuse ja kehtestab järgmisel kuul meetmed, et tagada olemasoleva võimsuse täielik kasutamine, teatas agentuur.

Kohene leevendus

Komisjon väljastas ka nn kohese leevenduse soovituste loetelu , aga nende elluviimine on iga valitsuse enda otsustada.

Nende hulka kuuluvad tuumaelektrijaamade sulgemise edasilükkamine, rahaline abi kiirelt võrku ühendatavate akude ja päikesepaneelide kiireks paigaldamiseks ning ühistranspordi hinna alandamine.

Riigiabi

Kolmapäeval avaldatud ettepanekutest eraldi valmistab Euroopa Komisjon ette plaane, mis lubaksid riikidel kütuse- ja väetiste hindu rohkem subsideerida.

Reutersi nähtud ajutiste riigiabi eeskirjade eelnõus lubaks EL valitsustel subsideerida kuni 50 protsenti kütuse- või väetiste hinnatõusust, mida ettevõtted on alates Iraani sõja algusest maksnud.

Püüdes vältida ulatuslikke ja halvasti sihitud toetusi, mis koormavad avaliku sektori eelarveid, on abikõlblikud vaid mõned sektorid – sealhulgas põllumajandus, kalandus ja maanteetransport. Toetused tuleb anda sel aastal.

ELi kava eelnõu lubaks ka suuremat abi, et aidata tööstusharudel oma elektriarveid tasuda.