Reiche ütles kolmapäeval enne investorkonverentsi, mille eesmärk on meelitada Euroopa suurimasse majandusse rohkem väliskapitali, et eelmiste valitsuste otsus sulgeda Saksamaa tuumaelektrijaamad tähendas, et elektritarbimise nõudluse rahuldamiseks pole gaasile nüüd enam alternatiivi, vahendas väljaanne Financial Times (FT).

"Me vajame gaasi oma varustuskindluse tagamiseks – see on ainus võimalus baaskoormuse tagamiseks, mis meil alles on," ütles ta FT-le. "Poliitiliselt pole meil alternatiivi."

Reiche kommentaarid peegeldavad Saksamaal süvenevat arutelu tuumaenergiast loobumise pärandi üle, mis otsustati endise kantsleri Angela Merkeli ajal 2011. aastal ja viidi lõpule Olaf Scholzi ajal, kommenteeris FT. Kuigi see poliitika oli seotud taastuvenergia laiendamisega, on see suurendanud sõltuvust gaasist elektri tootmisel, et tagada baaskoormus.

Gaasihinnad on aga Iraani sõja algusest saadik tõusnud Euroopas enam kui 60 protsenti, tuues regiooni riikidele juba teise energiahinna šoki vähem kui viie aasta jooksul.

Suuresti seetõttu on tulevikutehingutel põhinevad Saksamaa maikuu elektrihinnad neli korda kõrgemad kui Prantsusmaal, Euroopa suurimal tuumaenergia tootjal, selgub energiaturu EEX andmetest.

Reiche, kes on kantsler Friedrich Merzi kristlik-demokraatliku liidu (CDU) liige, kutsus Saksamaad üles osalema Euroopa tuumaenergia taaselustamisel.

Lisaks Prantsusmaale investeerivad ka Rootsi ja Poola riigid kas uutesse tuumajaamadesse või pikendavad reaktorite eluiga, kuna elekter on vähese süsinikuheitega ja usaldusväärne.

"Me võime otsustada, et me pole huvitatud. Siis jääme gaasi juurde ja muutume sõltuvamaks ühest energiaallikast. Või võime öelda, et oleme taas tehnoloogiast huvitatud," ütles Reiche.

Tema sõnul peab Saksamaa koos kogu oma inseneriteadmistega olema esindatud rahvusvahelistes koostööformaatides ja vajadusel olema valmis investeerima ka Euroopasse ning mitte mingil juhul vastu astuma teistele riikidele, kes soovivad seda teed minna. "Igaüks, kes lihtsalt kommenteerib kõrvaltvaatajana, kaotab mõjuvõimu. Kui tahad mängida, pead väljakul olema," rõhutas Reiche.

Saksamaa sõltuvus gaasist andis tagasilöögi pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, mis sundis Berliini loobuma Vene gaasi impordist Nord Streami torujuhtme kaudu. Saksamaa pidi pöörduma veeldatud maagaasi poole, mis on peamiselt pärit USA-st ja moodustab nüüd umbes 10 protsenti tema gaasivarustusest.

Püsivalt kõrged energiakulud on aga sellest ajast alates tugevalt koormanud Saksamaa tööstust, mis seisab silmitsi ka Hiina ettevõtete kasvava konkurentsiga nii kodu- kui ka välismaal.

2025. aasta teisel poolel olid gaasihinnad eramajapidamistele 79 protsenti kõrgemad kui samal perioodil 2021. aastal, vahetult enne Ukraina sõja algust, samas kui elektrihinnad tõusid 23 protsenti, teatas Saksamaa statistikaamet.

Energiahindade ootamatu tõus hävitab enam kui poole varem 2026. aastaks prognoositud kasvust, hoiatas Saksa majandusmõttekodade konsortsium kolmapäeval. Nad ütlesid, et riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) peaks kasvama 0,6 protsenti, võrreldes septembrikuise 1,3-protsendilise prognoosiga. 2027. aastal peaks kasv olema 0,9 protsenti, ütlesid nad.

Iraanis vallandunud sõda on viimane väline šokk, mis raskendab Berliini püüdlusi meelitada ligi väliskapitali ja läbi viia reforme Saksamaa majanduse elavdamiseks. Kõrged nafta- ja gaasihinnad on tõsine lisakoormus energiamahukatele tööstusharudele, mis olid juba niigi tohutu surve all, tunnistas Reiche, kinnitades samas, et riik ei seisa silmitsi tarnepuudusega.

Kantsler Merz, kes on umbes aasta aega juhtinud CDU ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni, on varem nimetanud tuumaenergiast väljumist tohutuks veaks.

Välistades tavapäraste tuumaelektrijaamade taaskäivitamise, toetab tema valitsus uusi tehnoloogiaid, sealhulgas väikeseid moodulreaktoreid ja tuumasünteesi. Pärast valimisvõitu lubas Merz eelmisel aastal Prantsusmaale suunatud žestina lõpetada vastuseisu tuumaenergiale Euroopa Liidu tasandil.

Uus tähelepanu energiapoliitikale tuleb ajal, mil Berliin näeb vaeva majanduskasvu taaselustamiseks, hoolimata kümneks aastaks kavandatud triljoni euro suurusest avaliku sektori kulutuste programmist infrastruktuuri ja kaitse moderniseerimiseks, mis on suurim pärast riigi taasühinemist.

Selle pingutuse osana võõrustab valitsus 19.–20. oktoobril Berliinis rahvusvahelisi investoreid, et positsioneerida Saksamaad kui "turvalist varjupaika" USA-st eemale suunatud mitmekesistamiseks, ütles Reiche. "Ma ei näe dollari põgenemist... aga me näeme palju päringuid Ameerikast."

Invest in Germany tippkohtumise eesmärk on kindlustada konkreetsed investeerimiskohustused, ammutades inspiratsiooni sellistest algatustest nagu Prantsusmaal käivitatud Choose France.

"Ma räägin igal nädalal paljude investoritega, kes otsivad võimalusi. Nad ütlevad, et Saksamaa on praegu nõrgas faasis, aga teil on tugev tööstusbaas, hästi kapitaliseeritud keskvalitsus... Teil on vaja lahendada mõned struktuurilised probleemid, aga te pakute meile suurt strateegilist huvi."