Kuna naftavarud kuhjuvad, on Iraan hakanud taastama vanu hoidlaid. Kasutatakse ajutisi mahuteid ja üritatakse naftat Hiinasse toimetada raudteed pidi. Nende ebatavaliste sammudega soovitakse lükata edasi ladustamiskriisi ja vähendada Washingtoni survehooba Hormuzi väina ümber toimuvas vastasseisus.

USA ja Iraani vaheline sõda on kujunenud omamoodi võidujooksuks: kumb murdub esimesena, kas Iraani naftatööstus või globaalsed energiatarbijad? Iga barrel, mis ei pääse tavapäraseid ekspordikanaleid pidi riigist välja, peab kuhugi mahtuma – olgu selleks mahuti, laev, ajutine hoidla või jääb see lihtsalt maa alla.

Esimene läbirääkimiste voor USA ja Iraani vahel lõppes sel kuul tulemusteta ning kukkus eelmisel nädalal täielikult läbi, kui Iraan keeldus uuesti kohtumast. Wall Street Journali andmetel on Iraan pakkunud piirkondlikele vahendajatele uut lepingut: riik lõpetab rünnakud Hormuzi väinas, kui sõda lõpetatakse täielikult ja USA tühistab blokaadi Iraani sadamatele. Arutelud Iraani tuumaprogrammi üle lükataks sellisel juhul edasi.

Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et president Donald Trump arutas Iraani ettepanekut oma riikliku julgeoleku meeskonnaga. Leavitti sõnul on Trumpi seisukohad Iraani suhtes endiselt resoluutsed.

Iraan tõkestas liikluse olulisel laevateel sõja alguses, rünnates kümneid laevu. Riik jätkas oma nafta eksportimist veel nädalaid, kuni USA kehtestas 13. aprillil Iraani sadamatele blokaadi, et avaldada survet riigi naftast sõltuvale majandusele.

Andmeanalüüsi firma Kpler teatel on blokaad järsult vähendanud Iraani võimekust naftat tankeritele laadida. Kui 1. ja 13. aprilli vahel laaditi keskmiselt 2,1 miljonit barrelit päevas, siis pärast blokaadi algust on tuvastatud vaid viis lasti. See on langetanud ajavahemiku 14.–23. aprilli keskmise 567 000 barrelini päevas.

Kuna laadimisvõimalused on piiratud, on Iraani riiklik naftafirma asunud tootmist vähendama. Tootmist hakatakse tavaliselt piirama juba enne hoidlate täitumist, et säilitada süsteemis vajalikku puhvrit ja vältida ohtlikke tõrkeid. Kpleri prognoosi kohaselt võib Iraani naftatootmine langeda mai keskpaigaks poole võrra, jäädes 1,2 ja 1,3 miljoni barreli vahele päevas.

Samal ajal on Hormuzi väina sulgemine kergitanud nafta hinda, tõstes kütusekulu tanklates ja tekitades puudust sellistest toodetest nagu lennukikütus. See on suurendanud survet nii tarbijatele kui ka ettevõtetele. 

Brenti toornafta futuurid tõusid esmaspäeval ligi kolm protsenti, tasemele 108,23 dollarit barreli kohta. Kuigi hinnad on oluliselt kõrgemad kui enne sõda, jäävad need siiski alla konflikti alguses saavutatud tipule (120 dollarit barreli kohta).

Analüütikud vaidlevad selle üle, millal Iraan jõuab hetkeni, kus naftat pole enam kuhugi panna. Paljude arvates võib see juhtuda vähem kui kahe nädala pärast. 

Trump sõnas pühapäeval, et Iraani mahutid täituvad umbes kolme päevaga. Iraani energeetikavaldkonna ametnik lubas sotsiaalmeedias vastulööki, kui blokaadi käigus peaks mõni Iraani naftapuurauk kahjustada saama.

Kpleri andmetel on Iraani maismaavarud blokaadi ajal kasvanud 4,6 miljoni barreli võrra, ulatudes ligikaudu 49 miljoni barrelini. Riigi ladustamisvõimsus on umbes 86 miljonit barrelit (koos põhjaosa rafineerimistehastega kuni 95 miljonit), kuid tehniliste piirangute ja asukoha tõttu ei pruugi suur osa sellest mahust olla tegelikult kasutatav.

Iraan kasutab liigse nafta ladustamiseks ka tühje tankereid. Lahes on endiselt mitmeid suuri laevu, mille kogumahutavus on umbes 15 miljonit barrelit. 

Kuna laevad ei pääse maailmaturule, on Teheran hakanud kasutama konteinereid ja kasutusest kõrvaldatud mahuteid lõunapoolsetes sõlmpunktides nagu Ahvaz ja Asaluyeh. Ühe ametniku sõnul oli paljusid neist mahutitest varem nende halva seisukorra tõttu välditud.

Iraani naftaeksportijate liidu esindaja Hamid Hosseini sõnul üritatakse naftat Hiinasse saata raudteed pidi. Raudteevõrk ühendab Teherani Yiwu ja Xi'ani linnadega. Kuigi sel viisil on tee lühem kui meritsi, võtab see siiski nädalaid. Lisaks on raudteetransport kulukam kui tankerid, mis on eriti oluline Hiina kirdeosa väikestele rafineerimistehastele, kes on peamised Iraani nafta ostjad.

Tootmise järsk peatamine võib kahjustada vanemaid naftavälju. Konsultatsioonifirma Rystad Energy andmetel on umbes pooltel Iraani naftaväljadel madal rõhk, mis muudab need pärast seiskamist haavatavaks pikaajalistele tootmiskadudele. 

Ehkki Iraani inseneridel on kogemusi sanktsioonide tingimustes majandamisega, on tootmise sundpiiramine vana seadmepargi tõttu siiski väga riskantne, rõhutas Iraani ametnik.

Trump ei ole rahul Iraani ettepanekuga Hormuzi väina taasavamiseks

Valge Majas esmaspäeval toimunud aruteludega kursis olevate allikate sõnul on president Donald Trump nõunikele öelnud, et ta ei ole rahul Iraani värskeima ettepanekuga Hormuzi väina taasavamiseks ja sõja lõpetamiseks, vahendas New York Times.

Läbirääkimiste üksikasjadega kursis olevate USA ja Iraani ametnike teatel sisaldas ettepanek üleskutset lõpetada Ameerika Ühendriikide mereblokaad, kuid seejuures jäeti kõrvale küsimused Iraani tuumaprogrammi tuleviku kohta. 

Iraan on korduvalt lükanud tagasi USA ettepanekud tuumaprogramm peatada ja loovutada oma rikastatud uraani varud.

Kuigi täpne põhjus, miks Trump pakkumisega rahul ei ole, jääb selgusetuks, on ta järjepidevalt rõhutanud, et Iraan ei tohi omada tuumarelva. Üks USA ametnik märkis lisaks, et ettepaneku vastuvõtmine võiks jätta mulje, nagu Trump oleks jäänud ilma poliitilisest võidust.

Valge Maja keeldus presidendi seisukohti lähemalt kommenteerimast, kuid ametnikud kinnitasid, et arutelud sõja ja Teherani uraani rikastamise üle jätkuvad.

"Ameerika Ühendriigid ei pea läbirääkimisi pressi vahendusel. Oleme oma punased jooned selgelt paika pannud ning president sõlmib vaid sellise kokkuleppe, mis on kasulik ameeriklastele ja kogu maailmale," seisis Valge Maja pressiesindaja Olivia Walesi avalduses.