Kui 1990. aastal toodeti Euroopas tuumaenergiast umbes kolmandik elektrist, siis nüüdseks on see osakaal langenud 15 protsendile, märkis von der Leyen Pariisis toimunud tuumaenergiateemalisel üritusel. 

Tuumaenergiast loobumine on teinud Euroopa aga sõltuvaks nafta- ja gaasiimpordist, mille hinnad on viimastel päevadel järsult tõusnud.

Von der Leyeni sõnul seab sõltuvus kalli ja ebakindla hinnaga fossiilkütuste impordist Euroopa teiste piirkondadega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.

"Tuumaenergia osakaalu vähendamine oli teadlik valik. Usun, et Euroopa tegi strateegilise vea, pöörates selja usaldusväärsele, taskukohasele ja vähese heitega energiaallikale," lausus ta.

Von der Leyeni kodumaa Saksamaa langetas endise kantsleri Angela Merkeli juhtimisel poliitilise otsuse tuumajaamadest järk-järgult loobuda. Põhjuseks oli avalikkuse vastuseis ja mure ohutuse tõttu pärast 2011. aasta Fukushima katastroofi. 

Euroopa haavatavus energeetikas ilmnes esmakordselt 2022. aastal, kui pärast sissetungi Ukrainasse lõppes odava Vene gaasi tarnimine.

Tuumaenergia renessanss?

Euroopa Liit kavatseb anda tõuke väikeste tuumareaktorite arendamisele, et vähendada Euroopa sõltuvust imporditud fossiilkütustest, ütles von der Leyen.

"Me näeme tuumaenergia ülemaailmset taassündi ja Euroopa soovib sellest osa saada," sõnas ta, teatades 200 miljoni euro suurusest EL-i garantiist, et stimuleerida investeeringuid väikeste moodulreaktorite (SMR) arendamisse.

See raha pärineb Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS).

"Soovime, et see uus tehnoloogia oleks kasutusvalmis 2030. aastate alguseks," märkis ta.

Von der Leyen rõhutas, et Lähis-Ida sõjast tingitud energiahindade hüppeline tõus on valus meeldetuletus Euroopa haavatavusest fossiilkütuste importijana. See omakorda kinnitab vajadust suurendada energiatootmist nii taastuvallikatest kui ka tuumareaktoritest.

Euroopa suurim tuumaenergiatootja Prantsusmaa rõhutas samuti, et tuumajaamadest saadav stabiilne ja madala süsinikuheitega energia on võtmetähtsusega rasketööstuse konkurentsivõime parandamisel.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõnas, et Euroopa Liit – kus tuumaenergiatootjad kasutavad siiani suures koguses Venemaal rikastatud uraani – peab leidma teised usaldusväärsed tarnijad.

"Peame tegema rahvusvahelist koostööd, et selles küsimuses edasi liikuda ja oma tarneteid mitmekesistada," lausus ta Pariisi üritusel. "Samuti peame jätkama investeerimist ja innovatsiooni, et rikastamisvõimsust veelgi suurendada." 

Ta lisas, et Prantsusmaa kavatseb ka omaenda tootmisvõimsust kasvatada.

Euratomi tarneagentuuri viimaste andmete (2024. aasta seisuga) kohaselt tarnis Moskva umbes 15 protsenti EL-is kasutatavast uraanist. Kanada tarnis ligi 34 protsenti, millele järgnes Kasahstan 24 protsendiga. 

Tolliandmed näitavad, et 2025. aastal importis Prantsusmaa 39 protsenti oma rikastatud uraanist Venemaalt.

Macron tegi ettepaneku ühtlustada reaktorite projekte üle Euroopa. See võiks tulla kasuks Prantsusmaa riiklikule energiagigandile EDF, millel on viimasel ajal olnud raskusi uute hangete võitmisega. 

2024. aastal võitis Lõuna-Korea ettevõte KHNP vähemalt 18 miljardi dollari suuruse hanke uue tuumajaama ehitamiseks Tšehhis – otsuse, mida konkursi kaotanud EDF püüdis kohtu kaudu blokeerida.