Mainin kohe ette ära, et järgnev jutt ei ole väga huvitav. Võib-olla ainult vaatest, kuidas lahvatas arutelu, millel tulemust ei saa olema. ETS-i ehk heitkogustega kauplemise süsteemi muudetakse, aga mitte kapitaalselt. Jauramine ETS-i ümber on puhas asendustegevus.

Maailm on päris keeruline. Kõikidesse asjadesse ei jõua igaüks süveneda. Õnneks ei peagi, aga mõnikord on raske otsustada, mis on väga oluline ja mis ei ole. Infoajastu paratamatus.

Euroopa Liidus elab 27 riigis ligi pool miljardit inimest ja on samamoodi paratamatu, et paljud liidusisesed kokkulepped on üsna tehnilised. Ja palju on neid kokkuleppeid ka. See tähendab, et kui tahta võtta üles tüli, siis on seda alati võimalik teha, valides ruletimeetodil juhusliku tähekombinatsiooni ja vaadates, milline kokkulepe ette jääb, mõne konflikti saab selle peale ikka ehitada, sest kes ikka väga vastu oskab vaielda. Antud juhul siis ETS.

Saastamine ja heitmed on ühiskonnale peidetud kulu, mis üldjuhul jätkub, kui regulatsioonid ei suuna leiutama vähemsaastavaid lahendusi. Kui poes on kõrvuti kaks toodet, millest ühe puhul on saastamine hinda arvestatud ja teisel mitte, siis kipub tarbija käsi seda teist haarama.

Õnneks oleme Euroopas, rääkimata isegi Hiinast, aru saanud, et saastamise kulud maksame tagajärgedega tegelemisel siiski kinni, näiteks tervishoiukuludena. Järelikult on mõistlikum ja ka odavam piirata saastamist, mitte tegeleda ainult tagajärgedega.

Tänapäeva Euroopa ongi märkimisväärselt puhtam kui kuue- või seitsmekümnendate Euroopa ja isegi 2004. aasta ETS-i eelne Euroopa. See muutus ei tulnud iseenesest. ETS ei ole muidugi ainuke tööriist saastamise vastu, aga see on väga tõhus, sest andis tõuke uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Praeguseks on energeetikas taastuvenergiast ja salvestusest saanud peavool, mitte tärkav tehnoloogia. Koos tuumaenergeetikaga kujuneb energiaportfell, mis on puhas ja annab tarbijale konkurentsivõimelise ja stabiilse hinna. Aga millest me siis üldse räägime?

Tuleb reform, mitte lammutus

Euroopa Liidus käib tõsine arutelu konkurentsivõime üle. See on väga vajalik debatt nii praegu kui ka edaspidi, kuna sama arutelu peetakse igal pool maailmas. Ei ole olemas probleemideta ühiskonda ega majandussüsteemi, ning vähemalt osasid neist probleemidest on võimalik lahendada. Konkurents viib edasi ja keegi ei taha maha jääda. Kõige konkurentsivõimelisem majandusblokk kirjutab järgmise reeglitepõhise maailmakorra reeglid.

Sellest arutelust on aga väga-väga pikk samm selleni, et leida õlgmees ehk süüdlane, mida tümitama hakata, näiteks ETS. Kõige kurja juurest on asi väga kaugel. ETS on Eestis äärmisel juhul käbi, mida ümbritseb tihe mets väga paljude küsimustega.

Lühidalt öeldes ei kipu tänapäeva ühiskond töötama nii, et kusagil on Üks Suur Probleem. Lihtsad lahendused ("kaotame ETS-i!") võivad olla mitte ainult ebatõhusad, vaid ka väga tõsiste tagajärgedega.

See ei tähenda, et ETS oleks ideaalne ja seda ei saa teha paremaks. Nagu öeldud, ei tea ma ühtegi ideaalset süsteemi, kokkulepet ega ühiskonda. Praeguse ETS-i põhiline häda on kvoodihinna hüplikkus ja ennustamatus.

ETS-il põhinevad või sellest tuge saavad investeeringud majandusse on üldjuhul jätkusuutlikud, aga ka neid jätkusuutlikke investeeringuid tuleb kaaluda kõigi muude investeeringute kõrval, sest kõike korraga ei saa. Kui ETS-i hind on ettearvamatu, võivad investeeringuotsused jääda tegemata või tehakse sootuks valed otsused.

Seega kaks fakti ETS-i kohta:

• Käib arutelu ETS-i reformimiseks, eelkõige hinna ennustatavuse ja stabiilsuse tõstmiseks.
• ETS-i ei lõpetata ega lammutata.

Julgen seda viimast öelda väga kindlalt, sest erinevalt enamikest kriitikutest olen ma nende laudade taga, kus need otsused tehakse. Euroopas ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat jõudu, kes tahaks ETS-i lammutada.

Kes juhtumisi mind ei usu – poliitika ju, seal võivat kõiki ühe mütsiga lüüa –, see võib kuulata kasvõi Jüri Ratast, kes ütles mõne nädala eest ERR-ile: "Minu info kohaselt ei ole tegelikult riike, kes ütleksid, et ETS tuleb ära lõpetada ja eesmärkidele punane kriips peale tõmmata." Jüri Ratasel on õigus.

Üksi laamendamine liitlasi juurde ei too ja tulemuseni ei vii

Vähemalt sama jaburalt kõlavad need hääled, kes ütlevad, et Eesti peaks üksinda ETS-i süsteemist välja astuma. Sama hästi võiks öelda, et kuna kasutatud mootoriõli kokku kogumine on kallis, valame selle edaspidi parem otse Soome lahte.

Eesti elektrisüsteem on osa Euroopa omast. Pole tõsiseltvõetav, et me üksinda juhtmed seinast tõmbame. Ei ekspordi ega impordi enam mitte kunagi mitte midagi.

Rääkimata sellest, et ETS-il on Eesti põlevkivienergeetikaga (põlevkivielekter moodustas eelmisel aastal umbes kuuendiku kogu tarbitud elektrist) ainult osaline seos. Enamik põlevkivist ei lähe nimelt mitte ahju, vaid põlevkiviõli tootmiseks, ja põlevkiviõli tootmine saab tasuta ETS-i kvoote.

Kui me ETS-ist välja astume, siis me oma põlevkiviõli enam ei ekspordi ja järelikult ka ei tooda, mis teeb kordades kallimaks ka põlevkivielektri omahinna. Me kustutaksime ise põlevkivienergeetika tuled.

Põlevkivielekter ei ole tulevik ka muudel põhjustel, näiteks selle tõttu, et põlevkivijaama ehitamine on umbes viis korda kallim kui sama võimsa gaasijaama ehitamine. Või see, et Eesti põlevkivi asub Ida-Virumaal, aga elektrijaamad on mõistlik jaotada üle Eesti.

Muidugi ka imporditavast gaasist liigselt sõltumine ei ole hea, näeme seda praegu Itaalia pealt, kus umbes 40 protsenti elektrist toodetakse gaasist ja kus selle tagajärjel märtsis hinnad tõusid, samal ajal kui meil hoogsalt sulasid (Itaalias märtsis u 140€/mwh, Eestis u 61€/mwh.)

Gaasijaamad sobivad Eesti elektriportfelli hästi, aga tippude tasandajatena ja tagavaraks, mitte 24/7 elektri tootmiseks. Nad on töökindlad ja suhteliselt odavad ehitada (viis korda odavamad kui sama võimsad põlevkivijaamad) ning kiiresti sisse ja välja lülitatavad. Põlevkivijaamad on juba vanad või nii ebatöökindlad, et piltlikult öeldes peaks ka nende kõrvale tagavaraks gaasijaamad ehitama.

Jätan kirjeldamata ETS-i tehnilised detailid. Muu hulgas ka selle, miks on ETS-i valem selline, et Eesti saab ETS-ist kordades rohkem raha tagasi, kui sinna sisse paneme.

Aga hea uudis on see, et eelmise aasta elektritoodangust kaks kolmandikku moodustas taastuvenergia. Ja taastuvenergial ei ole sooja ega külma, kui kõrge on ETS-i hind.

ETS-i ei lammutata ära, sest see ei ole mõistlik ning seda ei toeta Euroopas ükski tõsiseltvõetav hääl. Sellise ootuse ehitamine on järelikult valija eksitamine. Sest see tähendab, et valija saab ainult pettuda, et ei tehtud ostust, mis oleks olnud halb. Aga ETS-i hind saab kõikuma vähem ja endiselt toetama Euroopa konkurentsivõimet, soodustades investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni.