Menetlusaluse telefoni saab kriminaalmenetluses pealt kuulata ainult kohtu loal. Kohus kontrollib prokuröri taotluse põhjal, et toimingud oleksid vältimatud, põhjendatud ja proportsionaalsed. Jälitustoimingute teostamine on üks kriminaalmenetluses lubatud tõendi kogumise viisidest, sarnaselt läbiotsimise või ülekuulamisega.

Jälitustegevus allub rangele reeglistikule ja nii prokuröride, kohtu kui ka õiguskantsleri kontrollile, selleks, et olla kindel, et jälitustoiminguid tehakse ainult siis, kui vältimatult vajalik ning uuritava kuriteoga kahjustatava õigushüve kaitse vajadus kaalub üles isiku põhiõiguste riive.

Eelmisel aastal andis kohus kriminaalmenetluses ligikaudu 500 luba telefoni pealtkuulamise toiminguteks. See on võrreldav suurusjärk eelnevate aastatega. 11 juhul kohus luba ei andnud. Üks luba võib olla seotud mitme telefoniga.

Samal ajal on kohtueelses menetluses reeglina 12 000 kuni 13 000 kriminaalasja ja kõik jälitustoimingud (sealhulgas pealtkuulamised) on seotud 179 kriminaalasjaga, eelkõige narkokuritegude, rahapesu ja kuritegelike ühenduste asjades. Ehk üldse tehakse jälitustoiminguid alla kahe protsendi kriminaalasjades ja telefone kuulatakse pealt veel vähemates menetlustes.

Pealtkuulamisel salvestuvad kõik sideseansid. Seetõttu võivad salvestuda ka vestlused, mis ei oma kriminaalasjas tähendust. Kuna vestlustes osaleb tavaliselt kaks osapoolt, jäädvustub paratamatult kriminaalmenetlusse mittepuutuva inimese poolt räägitu. Juhul, kui see inimene menetluse käigus tuvastatakse ning tema kõne sisu pealtkuulamine tema eraelu ja perekonna puutumatust oluliselt riivas, siis teda sellest ka teavitatakse.

Oluline on pidada silmas, et jälitustoimingutest teavitatakse jälitusasutuste poolt ning kehtivate kordade järgi. Mõnikord võivad kriminaalmenetluse huvid tingida teavitamise edasilükkamise. Teavitamise edasilükkamise otsustus on kaalutletud ning toimub kas prokuratuuri või kohtu loal.

Kui telefonikõne ei sisalda delikaatset eraelulist teavet, näiteks tellib keegi pitsat, arutab üldisi töised teemasid (nt ebameeldiv kogemus kliendiga) või soovib lisainfot sõiduki müügikuulutuse kohta, siis sellele enamasti teavitust ei järgne. Menetlusalune, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud, saab selle kohta info kriminaalmenetluse jooksul.