Paar nädalat tagasi ilmunud kaitsepolitseiameti aastaraamatus mainiti, et viimastel aastatel on riigikaitsega seotud juhtivate ametikohtade puhul märgata nn pöördukse efekti. See tähendab, et riigipoolsete otsustajate ja ettevõtjate ring on tihedalt läbi põimunud ning vahetatakse sageli töökohti avaliku ja erasektori vahel.

Kui endised ametnikud kasutavad varasemal ametikohal saadud infot, kontakte ja mõjuvõimu uues rollis erasektoris, tekitab see huvide konflikti ja annab ebaausa eelise teatud ettevõtjatele. See seab ohtu riigi raha ausa kasutamise ja võrdse konkurentsi ning võib kahjustada usaldust riigi otsustusprotsesside vastu.

Sama probleem on tegelikult mitmetes valdkondades ja Eesti meediagi on korduvalt ohukohtadele tähelepanu juhtinud. Aga kaitsesektoris on teema eriti terav, sest kaitsetööstuse ettevõtted sõltuvad riigi tellimustest, riik on peamine klient. Ja suurenenud kaitseinvesteeringud loovad olukorra, kus kaitsetööstus areneb ning riigisektoris välja õpetatud ametnikud on hinnatud tööjõud erasektoris.

Mujalgi on märgatud, et pöörduste probleem on tõsine just kaitsetööstuses. Näiteks Transparency Internationali Ühendkuningriikide haru kirjutas oma 2023. aastal avaldatud raportis, et kui keskmiselt kolmandik endistest ministritest ja kõrgematest riigiametnikest asub pärast avalikku teenistust tööle ametisse, mis kattub nende varasema vastutusvaldkonnaga, siis kaitsesektori puhul oli see kattuvus koguni 86 protsenti. Briti meedia on just viimastel nädalatel reageerinud üsna valuliselt igasugustele seostele endiste riigitöötajate ja kaitsetööstusettevõtete vahel.

Kui märtsis allkirjastas Ühendkuningriigi valitsus lepingu ettevõttega Leonardo UK, mida esindas tegevjuht, kelle varasem karjäär oli kaitseministeeriumis, peeti seda üsna räigeks pöördukse efekti näiteks.

Olukorrale lisab vürtsi, et Briti avaliku teenistuse reeglid keelavad endistel ametnikel teha oma varasematele kolleegidele lobitööd, sealhulgas osaleda läbirääkimistel lepingu sõlmimiseks, mis tooks kasu talle endale või tema tööandjale. Nii on ajakirjandus üha häälekamalt hakanud nõudma, et seniseid sanktsioonideta reegleid hakataks jõustama koos karistustega, sest suurenevad kaitsekulud tekitavad rohkem kiusatusi.

Eestis sai kaitsepolitseiamet tehtud hoiatuse eest sugeda, sest kellegi hukkamõistetavat tegu välja ei toodud ning nii üldsõnalisel tasemel ei ole aru saada, mis on lubatud ja mis mitte. Ja tõesti, kui selgeid reegleid pole, ei saa ka konkreetsetele inimestele midagi ette heita. Ilmselgelt ei saagi kaitsevaldkonna kompetents tulla meil mujalt kui avalikust sektorist ning kodumaine kaitsetööstus vajab seda teadmist.

Ühe lahendusena viitas kapo jahtumisperioodi kehtestamise võimalusele. See tähendaks, et teatud aja jooksul ei tohi minna tööle sama valdkonna ettevõttesse.

Kui ametnikueetika nõukogu paar aastat tagasi pöörduste efektist tulenevat huvide konflikti vältimise juhendit koostama hakkas ning kõrgemate riigiametnike seisukohti kogus, ei leidnud jahtumisperioodi rakendamise mõte toetust.

Peamiselt kurdeti, et kompensatsiooniks ei oleks raha ning avalikkusele ei suudetaks selliseid kuldseid käeraudu ära põhjendada. Aga tõrksad oldi ka inimeste karjäärialaste valikute kitsendamise suhtes. Kuna eetikajuhistega ei ole võimalik jahtumisperioodi kehtestada ning regulatsioonide või ka selgete kokkulepete koostamise ind puudus, jäi see teema õhku.

Eetikanõukogu soovitused said keskenduma probleemi teadvustamise olulisusele. Et avalik teenistuja ei või veel ametis olles anda eeliseid potentsiaalsetele tööandjatele oma tulevaste töövõimaluste parandamiseks. Või et juba värbamisel tuleks juhtida kandidaatide tähelepanu eetikajuhistele. On olemas ka lobikohtumiste reeglid.

Lisaks klassikalisele jahtumisperioodile, mille erasektoris endine tööandja kinni maksab, on riigis huvide konflikti vältimise meetmete valik tegelikult palju laiem.

Teistes Euroopa riikides ning Euroopa Liidu institutsioonides kasutatakse nii tasustatud kui ka tasustamata jahtumisperioode. Aga samuti on tavapärased ametikohajärgsed toimingupiirangud, lobitegevuse keeld. Alustama peaks juba värbamisest. Kui kandidaat näeb, et avalik sektor on tema jaoks ainult ajutine peatuspaik väljaõppeks ning kontaktide saamiseks, peaks see tööandjale olema punane lipuke.

Et oleme väikeriik, kus igas sektoris häid inimesi vähe, on küll üks pöörduste probleemi põhjustest, aga mitte piisav vabandus muuta avalik sektor läbisõiduhooviks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.