Suve hakul esitas rahandusministeerium valitsusele avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, mille eesmärk on seletuskirja kohaselt avaliku teenistuse konkurentsivõimet parandada, luua selge õigusruum ja aidata riigi ressursse otstarbekalt kasutada.

Seni on eelnõu puhul tähelepanu saanud eelkõige plaan kaotada ametnike palgaandmetest isikustatud andmed, kuid tähelepanuväärseid muudatusi on selles veelgi.

Näiteks tähtaeg, mille jooksul tuleb avalikul konkursil töökohale kandideerimiseks taotlus esitada, on praegu 14 päeva, kuid uue seaduse järgi lüheneb see aeg seitsmele päevale.

Endine kõrge riigiametnik Meelis Oidsalu ütles ERR-ile, et peab seda lühendamist problemaatiliseks, sest inimestel peab olema võimalus kaaluda, kas nad tahavad konkursil osaleda või mitte.

"Millegipärast on eeldus, et inimesi pigem kutsutakse kandideerima kui et oodatakse, et keegi ise tuleks. Üks nädal pole kindlasti mõistlik aeg," lausus ta. "Tavainimesena, kes töötab kuskil väljaspool avalikku teenistust või teises asutuses, ei jõua sa tegelikult reageerida. Mingitel juhtudel kaob üldse konkursinõue ja see pole sugugi läbipaistev."

Eelnõu loob võimaluse täita vanemapuhkusel või lapsendajapuhkusel viibiva tippjuhi ametikoht sisekonkursi korras. Muutuvpalka võib senise 20 protsendi asemel aastasest põhipalgast erakorralistel asjaoludel maksta 30 protsenti. Ametnikele kehtestatakse seadusega palga alammäär, mis lepitakse kokku igal sügisel.

Uus on eelnõus ka maksimaalselt kahekordse ametiaja piirangu kehtestamine tippjuhtidele ning avaliku teenistuse üksusejuhtide töölepingute tähtajaliseks muutmine. Seletuskirja kohaselt soodustab tähtajaline töösuhe üksuste juhtide liikumist ning see mõjub positiivselt nende töö tulemuslikkusele. Ühtlasi on piirangu tagamaaks soov tõkestada võimalust asutust poliitiliselt või majanduslikult mõjutada.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban ütles, et kui muudatused seadusena jõustuvad, siis palgakorraldus muutub märksa selgemaks ja läbipaistvamaks. Samas võib konkursita värbamise võimalus, mis loob küll paindlikkust, läbipaistvust vähendada.

Ministeeriumi igapäevane töökorraldus Gorbani sõnul eelnõus kavandatud muudatuste tõttu eriti ei muutu või kui, siis positiivses suunas, sest tööprotsessid muutuvad lihtsamaks ning asutusesisene bürokraatia väheneb.

"Ministeeriumi igapäevatööle avaldab mõju tähtaegsete teenistussuhete laialdasema kasutamise võimaluse loomine, seetõttu võib teatud määral ministeeriumi värbamiskoormus suureneda," tõdes kantsler, kelle sõnul aitavad seda tasakaalustada muudatused, mis suurendavad paindlikkust värbamisel, näiteks lühem konkursi tähtaeg.

"Positiivsena on võimalik käsitleda ka ametnike ja töötajate regulatsiooni ühtlustamist, mis aitab suurendada asutustesisest õiglust," lisas Gorban.

Oidsalu leiab aga, et ehkki eelnõu on ilmselt väga läbi vaieldud ja mõeldud, pole see terviklik, astudes paar sammu avaliku teenistuse seaduse ja töölepinguseaduse ühtlustamise poole, kuid luues samal ajal juurde uusi erisusi, mis muudab dokumendi ebaühtlaseks sigrimigri-eelnõuks.

"Ma ei saa aru, mis on Eesti avaliku teenistuse minakõne," nentis Oidsalu, kelle sõnul on avalikul teenistusel väga palju koordineerijaid ning pole arusaadav, miks on justiitsministeeriumi arvamusel nii suur kaal.

Eelnõust peegeldub hinnang politseijuhtide kohtusaagale

Oidsalu tõi huvitava sammuna välja rotatsioonipiirangu kaotamise, millega rahandusministeerium annab kaudse hinnangu avalikkuses laialt kajastatud väidetavate rotatsioonikuritegude kohta. Nende keskmes olid kõrged politseijuhid Eerik Heldna, Elmar Vaher ja Aivar Alavere, kelle on praeguseks kaks kohtuastet õigeks mõistnud.

Senise piirangu kohaselt sai rotatsiooni vaid ühe korra pikendada ning et inimesed oma eripensioni säilitaksid, vormistati nad paariks nädalaks tööle kaitsepolitseisse või mujale ning siis saadeti uuesti tagasi rotatsioonile.

"Rahandusministeerium ja riik näitab, mis ta sellest saagast arvab. See tundubki olevat mõttetu piirang ja kogu kriminaalasi politseijuhtide rotatsiooni osas tundub mõttetu. Võid olla lõpmatuseni rotatsioonis ja pensionistaaž jookseb. Siin andis rahandusministeerium kaudse hinnangu, et kogu see kriminaalasi oli mõnes mõttes nali," tõdes ta.

Oidsalu lisas, et eelnõu laiendab roteerimisvõimalusi ja muudab pikaaegse roteerimise mugavamaks, kuid ei too rohkem selgust küsimuses, mis alustel ja kes rotatsioonikoha saab.

Samuti nimetas Oidsalu veidraks lahkumishüvitise maksmise kohustuslikuks tegemise inimestele, kellega koostöö ei suju.

"Rahandusministeerium on toonud põhjenduseks, et inimestele on tehtud imelisi lahkumispakette. Varasemalt on eri ministeeriumid kasutanud ka skeemi, et on tehtud lahkuva inimesega poolfiktiivne käsundusleping, et talle justkui lahkumishüvitist maksta, kuigi seadus seda avalikus teenistuses ametnikule maksta ei võimalda," sõnas ta.

Skeemitamise lõpetamiseks tahab rahandusministeerium võimaldada ühe kuu palga suurust lahkumishüvitist, kuid Oidsalu hinnangul ei ole mõistetav, miks peaks üks ministeerium otse teise ministeeriumi tööle minevale inimesele, kes poolte kokkuleppel näiteks koostöösuutmatuse pärast lahkub, preemiat maksma.

"Veider, seda enam, et see tuleb ilmselt asutuse muutuvpalgafondist, tublimate tulemuspalga arvelt. Ühe kuu palk ei motiveeri kedagi lahkuma ega anna ka majanduslikku turvalisust," ütles Oidsalu, kelle hinnangul peaks ametnike poputamise asemel tegema pigem ka nii-öelda töömesilastele tähtajalise ametiaja, nagu uue seadusega osakonnajuhatajatele tehakse.

Praegu isikustatud kujul avalikustatavate palgaandmete muutmist isikustamata andmeteks pidas endine kõrge riigiametnik arusaamatuks. Oidsalu küsis, et kui justiitsministeerium on ühe korra andmete avaldamise kooskõlastanud ja seda seaduslikuks pidanud, siis kuidas see nüüd siiski ebaseaduslikuks osutub ja kellegi õigusi riivab.

Ta märkis, et ei saa aru, kus on riive, kui inimene saab avalikus teenistuses palka – see peaks oleme kõigile teada ning hoiab mõneti ka poliitilise sinekuuri eest.

Kui praegu sõltub ametniku koondamisel etteteatamise tähtaeg sellest, kui pikalt on ta avalikus teenistuses töötanud, siis eelnõu näeb ette, et edaspidi sõltuks tähtaeg konkreetses ametiasutuses töötatud ajast.

Muudatus tõukub olukordadest, kus ametnik on olnud asutuses tööl kuus kuud, aga tema kogustaaž avalikus teenistuses on üle kümne aasta, mistõttu tuleb koondamisvajaduse tekkimisel talle sellest 90 kalendripäeva ette teatada. See aga raskendab suuremate struktuurimuudatuste ja ümberkorralduste läbiviimist.

Jahtumisaja reguleerimata jätmine tekitab küsimusi

Ehkki mullu pälvis tähelepanu asjaolu, et mitmed erru läinud kõrged kaitseväelased on suundunud tööle kaitsetööstuse ettevõtetesse ning kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et selliste olukordade vältimiseks tuleks ametist lahkunud tippjuhtidele kehtestada jahtumisaeg, eelnõu seda teemat puudutavaid sätteid ei sisalda.

Oidsalu hinnangul on huvitav, et ükski minister, ka mitte Pevkur, pole jahtumisaja kohta uut ettepanekut teinud.

"Praegu on see soovitusena kirjas lobistidega suhtlemise heas tavas, kuid eelnõu selle küsimusega ei tegele," lausus ta. "Tundub, et see pole nii suur probleem, kui räägitakse."

Gorban ütles eelnõu sisu kokku võttes, et kavandatavad muudatused on oluline samm kohanemisvõimelisema avaliku sektori suunas, mis suudab ühiskonna ootustega kaasas käia, uusi ideid luua ja rakendada ning ühiskonnale väärtust luua. Ta tõdes, et ühiskonna ootused avalikule sektorile ja avalikele teenustele kasvavad ajas.

"See tähendab avaliku sektori jaoks, et peame suutma olla efektiivsemad, muutub kodaniku ja avaliku sektori vaheline suhe ja avaliku sektori organisatsiooniline maastik, saab olema järjest olulisem tehnoloogiliste arengute poolt pakutavate võimaluste ära kasutamine avalikus sektoris," lisas Gorban.

Eelnõus plaanitu aitab sellele kantsleri kinnitusel kindlasti kaasa, muutes mitmeid protsesse senisest lihtsamaks ja paindlikumaks.

Oidsalu hinnangul puudub aga avaliku teenistuse muutmiseks praegu selge läbivaieldud argumentide kompleks. Ta märkis, et ministeeriumid maalivad avalikust sektorist oma hoiakutega tegelikkusest mustema pildi ning tegelikkuses ei ole olukord nii halb. Seda näitavad rahulolu-uuringud, mille järgi on avalikus sektoris palgakasv küll väiksem, kuid pühendumus ja rahulolu ning juhtimiskvaliteet isegi parem.

"Avaliku teenistuse väga suur boonus on erinevad koolitusvõimalused, väga palju saab lähetustes käia, kui vähegi tegeled rahvusvahelise koostööga, eneseteostusvõimalused on väga avarad," loetles Oidsalu.

Seepärast leiab ta, et avalik teenistus elab täna tegelikult päris hästi ja mingit kriisi ei ole, mis on positiivne.

Oidsalu sõnul võib arvata, et riigikantselei viib avaliku teenistuse seaduse eelnõusse sisse veel mitmeid muudatusi ja ilmselt võivad näiteks lahkumishüvitiste ja konkursitähtaegadega seonduvad nüansid muutuda.

2022. aasta seisuga oli Eestis ligi 28 000 avalikku teenistujat.