Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil tutvustas peaminister Kristen Michal valitsuses heaks kiidetud eelnõu, mis võimaldab maksta suurte reformide elluviimise eest tulemustasu.

Taavi Kotka ütles ERR-ile, et teema kajastamisel nihkus fookus sellele, nagu saaks ametnikele edaspidi 50 000 eurot preemiat maksta, see on aga ekslik järeldus, sest ametnik ei tee üksinda midagi ära, muudatuste taga on pigem mitmekümne inimesega meeskonnad.

Eelnõu loobki võimaluse maksta pool miljonit eurot meeskonnale, kes kokku lepitud muudatuse ellu viib, ning see jaguneb vastavalt panusele eri ametnike vahel ära.

"Nemad jagavad kuni pool miljonit, aga mitte rohkem kui 50 000 ametniku kohta," selgitas Kotka.

Ta märkis, et erasektoris on niisugune mudel tavapärane: eesmärk lepitakse ette kokku ja kui see tähtajaks edukalt saavutatakse, saavad need, kes selle ära tegid, tulemustasu või optsioone. Riigisektoris on aga seni käinud asjad teistpidi – juhul kui eelarves raha jätkub, makstakse ametnikele 13. palka.

"See pole ju eesmärgistatud motivatsiooniplaan," kritiseeris Kotka. "Tähtis on leppida ette kokku, mitte pärast. Kui [eesmärki] ei saavuta, siis ei saa keegi midagi, ei ole nii, et maksame pool. Kui saavutasime, saame, kui tulemust ei ole, siis on null."

Kotka on töötanud suurema osa elust era- ning neli aastat riigisektoris ning ta tõdes, et riigisektoris oli keeruline inimesi ideid genereerima panna.

"Kuidas sa paned inimesed mõtlema välja e-residentsust? Meil pole olnud ühtki radikaalset ideed, sest ametnikud ei saa midagi, kui ägeda idee välja mõtlevad, ainult tappa," tõdes Kotka. "Meedias saad peksa, võib-olla pärast ordeni. Siis imestamegi, miks tiiger magab. Ideid ei tule, aga äkki maksaks selle eest, kui tuleb idee."

Selle kohta, kas uus ametnike motiveerimisvõimalus riigisektoris tulemuslikuks osutub, märkis Kotka, et kui ei ole proovinud, siis ei saa seda kunagi teada.

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu kohaselt valib projektid, mille täitumisel tulemustasu makstakse, välja sõltumatu komisjon, kuhu kuulub ühiskonna eri valdkondade, muu hulgas ka meedia esindajaid.

Kotka sõnul ei ole ta täpselt kursis, kuidas see esindaja välja valitakse, kuid ta peab ideed meedia kaasata ülioluliseks.

"Kuna lepime ette kokku, peab olema selle kohta ka avalik diskussioon, kas see on üldse väärt poolt miljonit," sõnas Kotka ja tõi näiteks koolide sulgemise: kõigepealt peab arutama, kas meeskond, kes suudab sellele murele toimiva lahenduse leida, väärib tunnustamist.

Kotka sõnul ei peaks selliseid asju otsustama kiirkorras, vaid kui võtta mingi teema, näiteks ettevõtluses maksudeklaratsioonide automatiseerimine, mille lahendus on praeguseni poolik, siis saab meedias ja ka sotsiaalmeedias arutleda, kas seda on üldse vaja ja mis tähtajaga.

"See instrument võimaldabki diskussiooni pidada ja siis kokku leppida, et kolm aastat on aega, tehke ära ja jagate meeskonnaga kamba peale pool miljonit eurot," ütles Kotka.

Valitsus kiitis avaliku teenistuse seaduse eelnõu heaks neljapäeval ja nüüd liigub see arutamiseks riigikokku.