Kotka hinnangul peaksid ametnikud, kelle töötulemus toob riigile suurt kasu, saama korraliku preemia, mis erineks tavalisest tulemustasust eelkõige teiste kriteeriumite tõttu.

"Siin on paar väga olulist mõõdikut. See probleem tuleb ette kokku leppida, et hakkame nüüd suurt asja tegema. See peab tooma riigile vähemalt kümme miljonit eurot. Kui ta ei too, siis keegi midagi ei saa. Kui toob, siis need, kes selle ära tegid – ja riigis ei tehta kunagi midagi üksinda, näiteks e-residentsuse tegid kümned inimesed –, siis need inimesed kamba peale jagavad kuni pool miljonit eurot," selgitas Kotka "Esimeses stuudios".

Tulemustasu puhul ütleb seadus praegu, et erilistel puhkudel tohib maksta 30 protsenti aastapalgast, tavalistel puhkudel kuni 20 protsenti. Kotka idee puhul on aga erinevus selles, et tulemustasu saamisel ei ole alati oluline, kas eesmärgid saavad täidetud või mitte.

Kotka hinnangul ei ole praegu aga ametnikel tahtmist riskida, kui mõni hea idee tekib.

"Kui sa läbi kukud, siis sind vallandatakse. Kui sa teed midagi hästi, siis võib-olla saad preemiat, võib-olla mitte. Ametnikul on mugavam mitte võtta seda rasket ülesannet ette, sest kui upside'i ei ole ja on ainult downside, siis miks ma peaksin sellega tegelema?" lausus Kotka.

Kotka sõnul peaks hakkama projekti kasumlikkust mõõtma juurde teenitud tulus ning väga kindlate reeglite järgi.

"Ma tahan rõhutada, et see ei ole asi, mida makstakse tagantjärele, et silmaga vaatan, et vist tuli välja ja teeme ära. See lepitakse ette kokku: näiteks hakkame tegema uut e-residentsust, see peaks tooma meile vähemalt 25 miljonit. Kui saate hakkama selleks kuupäevaks, siis saate," lausus ettevõtja.

"Kokkuvõttes peavad ikka olema väga selged kriteeriumid. Meil on ettevõtluses ka ju kahjumid ja pettused, aga me loeme ikkagi seda, mida maksuamet riigikassasse laekumiseks peab. Meil on omad valemid ja reeglid, mismoodi me loeme täna e-residentide tulu," selgitas Kotka.

Minevikku vaadates oleks Kotka hinnangul pidanud säärast preemiat maksma näiteks ID-kaardi ja e-valimiste tegijatele.

"Ma võin ka nimetada asju, mis on tegemata. ID-kaart on iseenesest juba väga vana tehnoloogia ehk ma ootan pikisilmi juba üle kümne aasta näobiomeetriaga seotud identiteeti, mida siiamaani ei ole tehtud. Isegi meie tubli maksuamet suudaks tegelikult teha oma lahendusi ettevõtjate jaoks veel efektiivsemaks, aga nad ei pea seda tegema, sest nende esimene eesmärk on koguda maksud kokku ja see ei pea olema üle mõistuse mugav. Aga kui see oleks motiveeritud, äkki nad saaksid paremini? Tegelikult ma tean, et saaksid. Neid näiteid on palju," sõnas Kotka.

Ettevõtja sõnas, et säärase lahenduse jaoks võiks luua eraldi komisjoni, mis peab olema sõltumatu.

"Üks ettepanek on, et seal peab kindlasti olema sees meedia esindaja. Me räägime probleemid, mida me arutame, ette läbi. Me ei tee midagi kiirustades või üle jala, et viskan pool miljonit siia või sinna. See on komisjon, mis on sõltumatu, ei ole poliitiline ja mille ühiskond peab heaks kiitma. Kui me meedias arutame seda ette, et näete, meil on plaan anda sellisele ideele niisugust tulemustasu juhul, kui nad saavutavad eesmärgid, ja ühiskond noogutab selle peale, siis on lihtne seda otsust teha," selgitas Kotka.

"Ideed peaksid tulema aga riigist endast ja mitte komisjoni poolt. Meeskond tuleb ja ütleb: "Näete, me näeme võimalust tuua Eestisse uus majandusharu ja sellega seoses täiendavad 50 või 100 miljonit eurot." Väga hea! Aga see ei saa olla mingi lihtne maksuidee – automaks või suhkrumaks ja sealt tuleb kümme miljonit väga kergelt. Seda me ei soosi, et ametnikud hakkavad mõtlema, kuidas meid surnuks maksustada. Ma ütlen veel kord: selle peale peab ühiskond ka noogutama. See ei saa olla nii, et mingi väike "krokodillide komisjon" kuskil ütleb, et nüüd me teeme nii," lisas Kotka.