Arengupanga loomise võimalusi on Eestis juba põhjalikult analüüsitud. Aastatel 2023–2025 tehti seda koostöös Euroopa Komisjoni ja Prantsusmaa arengupanga Bpifrance'iga. Seega ei ole tegemist uue poliitilise algatusega, vaid reformisuunaga, mis on juba läbi mõeldud ja töösse pandud.

Arengupangaga sarnast rolli täitev asutus on Eestil juba olemas. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ehk EISA reform on täies hoos ning selle üks keskseid eesmärke on liikuda tavapärasest toetuste jagajast arengu rahastajaks. See on põhimõtteline suunamuutus, mis on kirjas nii asutaja ootustes kui ka EISA strateegias: kujuneda 2035. aastaks innovatsioonipangaks.

Selle suuna kõige värskem näide on mai alguses ettevõtetele avanev 27 miljoni eurone innovatsioonilaen. Just niisuguste projektide jaoks seda vaja ongi, kõrgema riskiga ettevõtmisteks, mille puhul on pangad laenu andmiseks ettevaatlikud. Riik võtab ise selle riski, et innovatsioon ja potentsiaalselt meie majandusele pikemas vaates positiivse mõjuga projektid ei jääks tegemata.

Just suurema riskiga arenduste rahastamises ongi Eestis olnud lünk. Sestap on suund, et innovatsiooni toetamine liiguks projekti küpsuse kasvades järjest enam tagastatavate rahastamisvahendite kasutamise poole nagu seda on näiteks laenud.

Laenude eelis on seegi, et nende abil saab toetada kordades rohkem innovatsiooni kui ühekordsete toetustega. Nii on mõju majandusele pikemas vaates oluliselt suurem.

Suuname ressursi olemasoleva võimestamisele

Läänemetsa viidatud mõte koondada arengupanga funktsioonid olemasolevate asutuste baasil ei ole midagi enneolematut. Seegi loogika on juba töös. EISA tegevusmudelit muudetakse ning dubleerivate funktsioonide vähendamine, sealhulgas Maaelu Arendamise Sihtasutusega, on juba fookuses.

Institutsionaalne ümberkujundamine ei ole enam teoreetiline visand paberil, vaid praktiline protsess. EISA on alustanud ka vastavushindamist, et laiendada ligipääsu Euroopa Liidu finantsinstrumentidele ja tugevdada oma rolli keskse arengu rahastajana.

Samal ajal muutuvad riiklikud finantsinstrumendid paindlikumaks. Reageerime heitlikule turuolukorrale ning plaanime leevendada suurinvesteeringute toetuse lävendit 100 miljonilt eurolt 70 miljonile ning strateegilistel juhtudel 35 miljonile eurole.

Seetõttu ei ole põhiküsimus mitte selles, kas luua järjekordne uus asutus, vaid selles, kuidas olemasolevad tööriistad paremini tööle panna. Riigi kapitali targem kasutamine on juba strateegiline suund. Seega on mõistlikum olemasolevat kompetentsi vastavalt muutunud vajadusetele ja turuolukorrale tugevdada, ümber kujundada ja kasvatada, mitte uusi juurde luua.

Riik ei vaata pealt, vaid tegutseb

Ma ei nõustu väitega, et vaatame pealt, kuidas meie ettevõtted on arengupiirangute tõttu hädas, samal ajal kui teised riigid tegutsevad. Vastupidi, meiegi tegutseme järjepidevalt selle nimel, et Eesti ettevõtluskeskkond oleks konkurentsivõimeline ja et julged ideed, millest sünnib tuleviku majanduskasv, saaksid päriselt teoks.

Esiteks on arengut rahastav asutus EISA näol juba olemas. Teiseks on valitsusel selge prioriteet kasvatada ettevõtete tootlikkust ja lisandväärtust. Seda aitab teha teadus- ja arendustegevus, mille soodustamiseks suuname igal aastal üle 440 miljoni euro.

Koos erasektoriga tegime 2024. aastal rekordi, investeerides teadus- ja arendustegevusse ligi kaks protsenti SKP-st ja seda keeruliste aastate kiuste. Eesti panus teadus- ja arendustegevusse on Läti ja Leeduga võrreldes kordades suurem. Olen veendunud, et just see on meie tuleviku kasvu võti. Veidi kannatust on vaja.

Seega Eesti riik ei ole passiivne. Innovatsioonilaen, 24 miljoni eurone kaitsetööstuse tootearenduse toetus, 12 miljoni eurone süvatehnoloogia arenguprogramm ja 100 miljoni eurone kaitsefond on vaid mõned näited tegevustest kapitali kättesaadavuse parandamisel. Ka minu poolt ellu kutsutud idusektori nõuandvas kojas on see üheks peamiseks teemaks lahendada.

Läänemetsa arengupanga ettepanekut on arutatud nii ametkondlikul tasandil kui ka ettevõtjatega. Paljud vajalikud sammud on juba töös või elluviimisel. Sestap on tegu olemasoleva kursi jätkamisega, mitte uue algatuse käivitamisega. Ettepaneku tegelik väärtus ei sõltu pelgalt institutsiooni nimest kui sellest, kas see lisab midagi sisulist juba käimasolevatele reformidele ja instrumentidele.

Innustan ideede uuenduslikkuse latti kõrgemale seadma. Meie majandus vajab ideid, mis on läbimurdelised, mitte olemasolevaid ideid, mis on värskema sildiga üle kleebitud.