"Eesti ettevõtjad on tegelikult rääkinud väga pikalt sellest probleemist, et kapitali kättesaadavusega on muresid ja seda just nendes kohtades, kus võib-olla riskid on suuremad, nagu innovatsioon. Seal jäävad kommertspangad vaoshoituks ja ettevaatlikuks," ütles Läänemets ERR-ile.

"Kui me vaatame, mida ettevõtjad räägivad, kus kapitali saadavus kõige keerulisem on, siis tihti on see selliste investeeringute puhul, mis on näiteks teadus- ja arendustegevused. Need on oluliselt pikaajalisemad kui mingisuguse taristu ehitamine või tootmisliinide rajamine. See tähendab, et riskid kommertspankadele on seal suuremad," rääkis ta.

"Arengupanga mõte peaks olema Eesti majandusvõimekuse suurendamine ja ekspordivõimekuse kasvatamine. Eesmärk võiks olla innovatsiooni, ekspordi ja suure mõjuga regionaalsete investeeringute toetamine," lisas Läänemets.

Läänemetsa sõnul ei ole arengupanga idee oma olemuselt pole midagi uut – peaaegu enamikus Euroopa riikides on need arengupangad olemas.

Läänemets rääkis, et arengupank võiks tekkida olemasolevate asutuste baasil nende funktsioonide kokku liitmisest.

"Meil on EISA, Kredex, SmartCap, KIK. Nende baasil tuleks mõelda, kas seal mingeid funktsioone kokku liita. Kuidas seda detailselt teha, saab vaadata sel hetkel, kui seda tegema hakatakse," sõnas Läänemets.

"Me näeme, et täna on riigil seda raha tegelikult olemas, aga Kredex on täpselt samamoodi suhteliselt ettevaatlik nagu tänased kommertspangad, nii et ta täna seda funktsiooni tegelikult ei täida," lisas ta.

Kapitalina tuleks Läänemetsa sõnul kasutada seda, mis juba riigil olemas on. "See Kredexi maht on seal ligi miljard eurot – kui sellest alustada, siis on seal juba efekti päris palju," sõnas ta.

"Mõte on selles, et Eesti ei peaks pealt vaatama seda, kuidas meie ettevõtted on arengupiirangute tõttu hädas, samal ajal kui teised riigid on oma majandusele lahendusi pakkunud. Me peaksime kõigele sellele reageerima ja võimaldama oma majanduse kiiremat arengut," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul võiks arengupanga loomine olla sotsiaaldemokraatide riigikogu valimiste programmis.

"Tegemist on minu arvates väga mõistliku ettepanekuga," sõnas Läänemets.

Läänemets usub, et ka teised erakonnad tuleksid algatusega kaasa.

"Ma arvan, et tänases Eestis on väga suur potentsiaal, et see asi ära tehakse. Seda on pikalt arutatud ametkondade tasandil ja seda on soovinud ettevõtjad, nii et selle järgi on reaalne suur vajadus olemas," ütles Läänemets.