Kuigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhid leppisid juba detsembris kokku järgmiseks kaheks aastaks jagada Ukrainale 90 miljardi euro jagu tuge laenu näol, takerdus selle väljamaksmine, kui Ungari ja Slovakkia murdsid veebruari lõpus oma lubaduse ning asusid laenu takistama. Põhjuseks oli Vene nafta tarnete katkemine läbi Ukraina kulgeva Družba torujuhtme. Möödunud neljapäeval hakkas nafta taas voolama ja Ungari ning Slovakkia taandusid oma vastuseisust.

"Slovakkia on seda laenu blokeerinud. Seda laenu on blokeerinud ka Ungari valitsus. Ma usun, et sellel on olnud väga oluline roll, et taas avada Družba torujuhe. Pärast eilset kirjalikku protseduuri liikmesriikide alaliste esindajate kommitees, ootan, et kõik viimased sammud tehakse täna ära ja riigid, mis pakuvad Ukrainale 90 miljardi eurose laenu saavad sellega jätkata. Nad saavad seda laenu pakkuda, ma rõhutan, ilma Slovakkia, Ungari ja Tšehhita. See on sõjalaen, ma ei taha midagi pistmist sellega teha," ütles Slovakkia peaminister Robert Fico.

Laen kiideti viimaks heaks vahetult enne eelmise nädala neljapäeva õhtul Küprosel alanud Euroopa Ülemkogu.

"Täna me täidame selle lubaduse. Enamik ettevalmistavast tööst, et 90 miljardi euro suurune laen teoks saaks, on juba tehtud. Ma arvan, et võimalik on esimene osa 45 miljardist eurost, mis on mõeldud aastaks 2026, veel selles kvartalis välja maksta," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kohtumisel osalenud Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas eurooplasi ja rõhutas, et see tugi päästab Ukrainas elusid. Ta rääkis just vajadusest kaitsta ja töös hoida energiataristut. Möödunud talv oli raske, tõdes ta.

"Meil on selleks raha vaja, muidugi kasutame osa sellest 90 miljardist eurost, et oma energiasüsteemi taastada," sõnas Zelenski.

Kuigi nimeliselt on tegemist laenuga, on üheks tingimuseks, et Ukraina ei pea seda tagasi maksma enne, kui Venemaa tasub sõjakahjude eest.

"See on hea küsimus, kas me usume, et Venemaa maksab kunagi tagasi sõjakahjud. Peaks maksma, aga tõenäosus, et Venemaa seda teeb, on väike. Seega Ukraina ei pea praegu sellepärast üldsegi muretsema, et see raha on neile antud - laenatud küll ametlikult - aga nad saavad sellega toimetada ja siis kahe aasta pärast, kui see otsa saab vaatame uuesti otsa olukorrale," rääkis Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Kyllike Sillaste-Elling.

Sealt edasi kaalutakse Ukraina toetamist Euroopa Liidu eelarvest. Kuigi praegu jagati laen Vene külmutatud vara kasutamise asemel, jäeti siiski võimalus seda teha tulevikus.

"See võimalus on täiesti olemas ja ausalt öeldes ma arvan, et varem või hiljem selleni jõutakse uuesti tagasi, sest seda raha läheb väga palju vaja. Raha ei ole väga palju, nagu me teame, liikmesriikidel ja seega ma arvan, et see ongi ainuvõimalik lahendus," ütles Sillaste-Elling.

Kuigi praegune otsus tehti siiski pärast Ungari ja Slovakkia seatud tingimust - Družba torujuhtme parandamist - loodavad Ukraina toetajad pärast Viktor Orbani kaotust Ungari valimistel muutust. Lüüasaanud Orban otsustas Küprose kohtumisel mitte osaleda.

"Eile oli tunda riigijuhtide seas suurt kergendust, sest esimest korda aastate jooksul polnud venelasi toas, kui te saate aru, millest ma räägin. Aga jättes naljad kõrvale, ma olen väga rõõmus, sest tuju on hoopis teine," ütles Poola peaminister Donald Tusk.

Orbani valitsus koordineeris oma vastuseisu Vene sanktsioonidele ja Ukraina toetusele Moskvaga. Kui Kremli käsul enam Budapest kaikaid Euroopa Liidu kodaratesse ei viska, võiks loota karmimaid sanktsioone.

"Ungarlased on juba pikemat aega tahtnud teatud oligarhe võtta sanktsiooni nimekirjast maha. Siis nad on olnud vastu oligarhide lisamisele. Ma toon näiteks oligarhid, aga on ka väga palju teisi inimesi, keda võiks ja peaks sanktsioneerima. Lootus on, et nad enam seda ei tee," lisas Sillaste-Elling.

Ja veel edusamme Ukraina liitumisläbirääkimistes.

"Laienemises on juba pikemat aega olnud asjad paigalseisus, sest Ungari ütles, et nad ei ole nõus avama liitumisläbirääkimiste esimest peatükki. Endiselt on seis selline, et me ei suuda edasi liikuda, aga meil on lootus, et kui nüüd uus Ungari valitsus astub ametisse, siis nad muudavad oma seisukohta," lausus Sillaste-Elling.

Mõned liikmesriigid mängivad mõttega, et Ukraina võiks osaliselt kaasata Euroopa Liidu otsustesse ka liitumisläbirääkimiste ajal.

"Ma tahaks näha suuremat kaasamist Euroopa institutsioonides, näiteks nende osalemist Euroopa Liidu Nõukogus, Euroopa Parlamendis või Euroopa Komisjonis ilma hääleõiguseta või Ukraina järk-järgulist kaasamist valdkondades sõltuvalt sellest, kui kaugel on nende reformid. Tähtis on, et see liitumisläbirääkimiste-eelne protsess viib läbirääkimisteni ja kiirendab seda," ütles Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.

Kuid esialgu on edusammude lootus just lootus. Ungari varjust võivad esile kerkida teised liikmesriigid, kes seni on mugavalt saanud vältida oma vastuseisu häälekat sõnastamist. Selge pole ka, kuidas käitub ilma Orbanita Fico või milline on päriselt Peter Magyari juhitud Ungari.