Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul kinnitas eelmisel nädalal ERR-ile, et õiguskaitseasutused ei pea saatma iga telefoninumbri kontrollimiseks Teliale päringut, vaid saavad elektroonilisest süsteemist kontrollida, kas konkreetne number on üldse Telia klient ja kui on, siis pärida telefoninumbri omanikku ja muud infot.

Telia ütles, et neil ei jää muud üle, kui kehtivat seadust täita ja nad leiavad, et käituvad õiguspäraselt.

ERR uuris Tele2 ja Elisa käest, kas nende sideandmetele on kapol samasugune juurdepääs.

"Jah, on küll," kinnitas Tele2 juhatuse liige Taivo Kendla, kuid lisas, et ettevõte on aastaid võidelnud õigusselguse eest, soovides elektroonilise side seaduse regulatsiooni kooskõlla viimist Euroopa kohtu ja riigikohtu lahenditega.

"Asjakohane õigusloome ei ole teatavasti aga sideettevõtjate pädevuses," lisas Kendla.

Elisa peajurist Allan Aedmaa tõi välja, et elektroonilise side seadus näeb sideettevõtjatele ette kohustuse esitada teavet ametiasutustele, kellel on seadusega antud õigus seda küsida.

Aedmaa märkis, et kui selline asutus esitab järelepärimise, tuleb sideettevõtjal neile kiireloomuliste järelepärimiste puhul vastata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni jooksul, muudel juhtudel aga kümne tööpäeva jooksul. Järelepärimine tuleb pädeval asutusel esitada kirjalikult või elektrooniliselt ning teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega.  

"Antud elektroonilise side seaduse sättest on selleks pädevate ametiasutuste järelpärimistele vastamisel ja sideandmetele juurdepääsu tagamisel lähtunud ka Elisa," lausus Elisa peajurist.

Eelmisel nädalal esitas Bigbanki üks omanikke Parvel Pruunsild hagi Telia vastu, nõudes ebaseadusliku sideandmete kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist ning ühe miljoni euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist.

Pruunsilla esindaja Paul Keres ütles kaebuse põhjenduseks, et sidefirmad koguvad jätkuvalt kõigi inimeste telefonikõnede toimumise andmeid – kes kellele helistas, kui pikk oli kõne ja kus inimesed kõne ajal viibisid – ning edastavad need õiguskaitseasutustele, kuigi riigikohus on seda nõudva seaduse viis aastat tagasi tunnistanud Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks.

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul ütles, et kaitsepolitseile on andmete kasutamine oluline, kuid seaduse muutmist ja õigusselgust soovivad ka nemad – seadus peab andma riigile tööriistad oma julgeolekut tagada.