Mölderile on esitatud kahtlustus altkäemaksu küsimises ja altkäemaksu võtmisega nõustumises ning kelmuses ametiisikuna. Õiguskantsler Ülle Madise soostus märtsi lõpus prokuratuuri ettepanekuga anda nõusolek Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ja tema suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Mölder leiab aga, et menetluse käigus on tema kaitseõigusi rikutud. Neljapäeval saatis ta riigikogu liikmetele pöördumise, kus selgitas oma seisukohti ja tõi ühe näitena asjaolu, et kohtueelses menetluses kasutati hulgaliselt sideettevõtjatelt saadud andmete analüüsi, mille kasutamise on riigikohus juba alates 2021. aastast keelanud.

Mölder rääkis ERR-ile, et tema sideandmete analüüsi puhul uuriti kokku lisaks talle veel 12 endise ja praeguse riigikogu liikme ning kolme endise ministri ja praeguse riigikogu liikme või omavalitsustegelase omavahelist suhtlust pika perioodi jooksul.

"Sideandmed tähendavad konkreetse inimese telefoni laialdast väljavõtet, kus vaadatakse mingi perioodi jooksul, minu puhul üle poole aasta, seda, mis kõned tulevad sisse ja mis lähevad välja, mis numbritelt mis sõnumid sisse ja välja lähevad ja milliste mobiilimastide võrkudes ma asun ehk mu asukoha koordinaadid mingitel ajahetkedel," selgitas Mölder.

Mölder lisas, et niisugune info koos pooleaastase liikumistrajektooriga annab inimesest detailse ülevaate ja eraelulise puutumatuse mõttes on tegu väga tugeva toiminguga.

"Minu peamine etteheide on see, et juba 2021. aastal on riigikohus korduvalt juhtinud prokuratuuri tähelepanu, et sideandmeid ei tohi kriminaalasjas kasutada, sest nende massiline salvestamine sideettevõtete poolt on EL-i õigusega vastuolus," sõnas Mölder.

Mölder märkis, et viimati tuli samal teemal riigikohtult taas selge seisukoht märtsis ja ei ole mõistetav, miks ta peab veelkord prokuratuuriga vaidlema teemal, mille kohta kohus on öelnud, et seda ei tohi teha.

Mölderi sõnul on probleem selles, et sideandmete toiminguid saab riigikogu liikmete suhtes teha suhteliselt hõlpsalt ja selleks pole tarvis teha eritoiminguid nagu jälitustoimingute puhul. Aga kui viimastest saab inimene enamasti hiljem ülevaate, siis sideandmete jälgimisest ei saada kunagi teada, välja arvatud juhul, kui neile esitatakse kahtlustus ja tõendusmaterjalide seas on ka vastavad väljavõtted.

Nii jõudis info sideandmete analüüsimisest ka Mölderini. Tavapärase protseduurina tehti talle eelmise aasta veebruaris nähtavaks kriminaaluurimise käigus kogutud tõendid ja materjalid ning nende hulgas oli ka kaitsepolitseiameti protokoll sideettevõtjalt saadud andmete kohta, mille kohaselt hõlmasid päringud ajavahemikku 24. detsembrist 2021 kuni 16. maini 2022. 

Dokumendis on välja toodud Mölderi kõige sagedasemad kontaktid, muu hulgas näiteks Jaanus Karilaid, Andre Hanimägi ja Marek Jürgenson.

Mölderil oli prokuratuurile veel mitu etteheidet, mille tõttu leiab ta, et tema kaitseõigusi on rikutud. Kokkuvõttes on riigikogu kolleegidele saadetud pöördumise eesmärk, et seadusandlik baas, mis puudutab kriminaalmenetlust, tuleks üle vaadata, tagamaks, et menetluse käik oleks proportsionaalne ning kaitseõigust austav ja kahtlustuse kontrollimine ei muutuks oma pikkuse ja intensiivsusega kahtlustatava jaoks sisuliselt karistuseks.

Prokuratuur vaatab sideandmetega seotud tõendid üle

Prokuratuuri avalike suhete nõunik Kauri Sinkevicius ütles, et nemad lähtuvad sideandmetega seotud tõendite puhul viimasest riigikohtu lahendist, mille põhjal saab kriminaalasjades tõendina kasutada ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmeid, kui ärilisel eesmärgil säilitamine on kohtule tõendatud.

"Prokurörid hindavad lahendi valguses sideandmetega seotud tõendid üle ka pooleliolevates asjades ning lähtuvad tõendite esitamisel riigikohtu suunistest," kinnitas Sinkevicius.

Euroopa Kohtu 2021. aastal tehtud otsuse järgi on sideandmete massiline säilitamine inimõiguste rikkumine.

Samale seisukohale asus 2021. aastal ka Eesti riigikohus, leides, et sideettevõtetelt ei või kuritegude uurimiseks nõuda telefoniside andmeid, mida nad peavad seaduse järgi aasta jooksul säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eestis pole aga senini muudetud seadusesätet, mis kohustab sidefirmasid andmeid säilitama.

Tänavu 20. märtsil tegi riigikohus otsuse ühe toimingupiiramise rikkumise kaasuses, kus nõustus ringkonnakohtu otsusega, et kriminaalasjas ei tohi tõendina kasutada sideettevõttelt saadud telefoniside andmete protokolle.

Samas säilitavad sideettevõtteid andmeid ka ärilisel eesmärgil, näiteks arvete koostamiseks ja kliendivaidluste lahendamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et selliste andmete kasutamine kriminaalmenetluses ei ole põhimõtteliselt välistatud. Selleks peab aga prokuratuur tõendama, et sideettevõtte on need andmed kogunud just ärilisel eesmärgil, mitte riigi sunnil.

Ka justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kinnitas eelmisel nädalal: prokuratuur võib tõendina kasutada vaid ärieesmärgil kogutud sideandmeid.