Tõnis Mölder, kellele on esitatud kahtlustus altkäemaksu küsimises ja altkäemaksu võtmisega nõustumises ning kelmuses ametiisikuna, ütles, et tema kaitseõigusi on rikutud. Näiteks kasutati kohtueelses menetluses sideettevõtjatelt saadud andmete analüüsi ja jälgiti tema suhtlust riigikogu liikmete ning endiste ministritega. Riigikohus on aga juhtinud tähelepanu, et sideandmeid ei tohi kriminaalasjas kasutada.

"Riigikohus on tegelikult mitte ainult ühe korra, vaid mitmel korral juhtinud tähelepanu just nimelt õigiskaitseorganitele, et selline käitumine ei ole lubatud viimati 2026. aasta märtsis," lausus Mölder.

Kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson ütles, et sideandmete kasutamine on veel lõpuni läbi vaidlemata

"Kui me kasutame sideandmeid, mis on side-ettevõtted ise kogunud ärilistel eesmärkidel siis nende kasutamine on jätkuvalt lubatud. Kuigi ka siin on erinevad seisukohad Lõuna-Eesti kohtutel ja Harjumaa kohtutel. Me ise loodame, et see asi kuidagi selgemaks saab Eesti riigis, et millised töövahendid on õigukaitseasutustele lubatud kasutada," sõnas Palloson.

Kui jälitustoimingutest saab inimene hiljem ülevaate, siis sideandmete jälgimisest saab ta teada vaid juhul, kui talle esitatakse kahtlustus ja tõendusmaterjalide seas on ka väljavõtted sideandmete jälgimistest. Nii selgus näiteks, et Tõnis Mölderi kõige sagedasemate kontaktide hulgas olid õiguskomisjoni endised esimehed Jaanus Karilaid ja Andre Hanimägi.

"Tekib laiem küsimus, et kuivõrd hästi on meie õigusriik kaitstud ja see näitab ka meie õigusriigi tugevust, et me selliseid teemasid käsitleme ja puudutame. Kuidas kaitsta ennast õiguskaitsjate eest - kas küsimus on seadustes, kas on küsimus menetluses laiemalt? Need küsimused tekivad," ütles riigikogu liige Jaanus Karilaid (Isamaa).

"Ma arvan, et õiguskaitseorganid peavadki oma tööd tegema ja selleks tuleb neile anda instrumente, aga teiselt poolt on üks kõige olulisem instrument ka usaldus - usaldus prokuratuuri, usaldus õigukaitseorganite vastu ja seda ei tasu kunagi murendada," ütles riigikogu liige Andre Hanimägi (SDE).

Juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets ütles, et Tõnis Mölderiga seotud kriminaalasjas otsutas side-ettevõtjalt andmete küsimise kohus.

"Prokuratuur küsis side-ettevõtjalt andmete kogumiseks luba kohtult. Harju maakohus prokuratuurile selle loa andis," sõnas Lehesmets.

Lehesmetsa sõnul küsiti andmeid aastal 2022 ning riigikohus markeeris viimases side-ettevõtjaid puudutavas lahendis, et ärilistel eesmärkidel säilitatud andmeid võib kriminaalmenetluses kasutada.

"See sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, kas side-ettevõtja andmeid saab kasutada või ei saa kasutada ja millises ulatuses saab kasutada ja ühest vastust täna õigusküsimustes ikka anda ei saa," lausus Lehesmets.