Mölder sõnas koos enda kaitsja Aivar Pilvega antud pressikonverentsil, et tema hinnangul pole kaitsepolitsei jälitustegevus olnud seaduspärane ning vastuolus nii Euroopa Kohtu kui ka riigikohtu lahenditega.

Nimelt leidis Euroopa Kohus juba 2021. aastal, et sideandmete massiline säilitamine on inimõiguste rikkumine ning ka riigikohus oli sellega nõus.

Märtsis leidis riigikohus veelkord, et kriminaalasjas võib tõendina kasutada vaid ärieesmärgil kogutud sideandmeid ning andmete pärinemiskohustus laskub prokuratuuril.

Mölder tõi välja, et lisaks temale sattusid ka jälgimisele alla temaga koos liikuvad inimesed. Nii näiteks tõi poliitik näite juhtumist, kus 2023. aastal koos kolleegidega osales spordiüritusel.

Ka seal viis kapo läbi jälitustegevust, ent ühtki kolmest isikust Mölderi sõnul seni jälitamisest teavitatud pole. Tema sõnul on põhjenduseks toodud, et piltidel figureerivaid isikuid ei suudeta tuvastada.

"Kui me ei suuda tuvastada viimastel riigikogu valimistel, viimastel kohalikel valimistel ühtesid Eesti populaarsemaid kandidaate, siis ma väidan, et küsimus ei ole mitte selles, et inimesi ei suudeta tuvastada, vaid inimesi ei taheta tuvastada," sõnas Mölder.

Prokuratuuri süüdistusdokumentidega sai Mölder enda sõnul tutvuda vaid 24 tunni jooksul. Üle 1000 lehekülje pika dokumendi ning lisaks videote, helifailide ja piltidega tutvumiseks oli ajaraam Möldri sõnul ebamõistlik.

Lisaks sellele on Mölderi sõnul pealtkuulatud sõnade ümberkirjutistes ebatäpsuseid ning arusaamatusi, ent kuna kõnedes räägitu läheb kohtusse vaid tekstina, mõjutab see protsessi tugevalt.

Prokuratuuri esitatud kahtlustuse kohaselt tegi Tõnis Mölder 2022. aasta novembris Keskerakonna kaudu ettepaneku lisada 2023. aasta riigieelarvesse 25 000 euro suurune tegevustoetus MTÜ Kõo Jahiseltsile. Enne ettepaneku esitamist sõlmis ta seltsi esindajaga väidetavalt kokkuleppe, et toetuse väljamaksmisel saab ta endale vähemalt 10 000 eurot.

Lisaks kahtlustab prokuratuur Mölderit selles, et ta tellis 2022. aasta novembris 1000 Keskerakonna sümboolikaga valimisreklaami postkaarti ning esitas nende eest tasutud arve riigikogu kantseleile hüvitamiseks. Avalduses kinnitas ta, et kulu on seotud riigikogu tööga, kuigi teadis, et tegemist oli valimiskampaania materjalidega, mis ei kuulu kuluhüvitiste alla.

Riigikogu arutab teisipäeval Möldrilt saadikupuutumatuse äravõtmist ja tema suhtes kohtumenetluse jätkamiseks. Otsuse tegemiseks läheb vaja häälteenamust.