Euroopa Kohtu 2021. aastal tehtud otsuse järgi on sideandmete massiline säilitamine inimõiguste rikkumine. Samale seisukohale asus 2021. aastal ka Eesti riigikohus, kuid seni pole Eestis muudetud seadusesätet, mis kohustab sidefirmasid andmeid säilitama.

Riigikohus saatis reedese otsusega ringkonnakohtule uueks arutamiseks kriminaalasja, milles Narva linnaametnikke Tatjana Lennukit ja Julia Tuštšenkot ning ettevõtja Eduard Lennukit süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises.

Prokuratuur süüdistab Narva linnavalitsuse kommunaal- ja ehitusosakonna juhatajat Tatjana Lennukit selles, et ta võttis vastu oma endise abikaasa Eduard Lennuki ettevõtte Edlen Service OÜ tehtud projekteerimis- ja ehitustööd summas 45 240 eurot, millest tema alluvuses töötanud ametnik oli eelnevalt keeldunud.

Süüdistuse järgi koostas Tatjana Lennuk ise ka ettevõtte riigihankel osalemise pakkumuse ja teostatud tööde akti. Samuti aitas ta Eduard Lennukil kokku panna päringuid ja vastuseid hankekomisjonile ning linnavalitsusele, et näidata tööde korrektset teostamist.

Narva linnamajandusameti korrakaitseteenistuse endist juhti Julia Tuštšenkot ning Eduard Lennukit süüdistatakse sellele kuriteole kaasaaitamises.

Maakohus tunnistas kõik kohtualused süüdi, kuid ringkonnakohus mõistis nad õigeks.

Riigikohus tühistas reedel õigeksmõistva otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on süüdistus piisavalt üksikasjalik, nii et süüdistavatel oli võimalik aru saada, mida neile ette heidetakse. Prokuratuuri poolt tegudele antud esialgset õiguslikku hinnangut on aga kohtul võimalik vajadusel muuta.

Küll aga nõustus riigikohus ringkonnakohtuga selles, et kriminaalasjas ei tohtinud tõendina kasutada sideettevõttelt saadud telefoniside andmete protokolle.

Juba 2021. aastal otsustas riigikohus, et sideettevõtetelt ei või kuritegude uurimiseks nõuda telefoniside andmeid, mida nad peavad seaduse järgi aasta jooksul säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Samas säilitavad sideettevõtteid andmeid ka ärilisel eesmärgil, näiteks arvete koostamiseks ja kliendivaidluste lahendamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis, et selliste andmete kasutamine kriminaalmenetluses ei ole põhimõtteliselt välistatud. Selleks peab aga prokuratuur tõendama, et sideettevõtte on need andmed kogunud just ärilisel eesmärgil, mitte riigi sunnil. Praeguses asjas prokuratuur seda kohustust ei täitnud.