Priit Humal: kas hunt on parim aednik?

Seostatud isikute taandamine on näiline lahendus huvide konfliktile. Eestis on toimingupiirangud kõige laialdasemad ning ebamäärasemad. Huvide avalikustamine võib tuua uusi lahendusi, millest mõlemad pooled võidavad, kirjutab Priit Humal.
Seaduse järgi tekib huvide konflikt, kui ametniku töö ja erahuvid on vastuolus ning erahuvid võivad mõjutada ametiülesannete täitmist. Sageli arvatakse, et see on lahendatav pelgalt enda taandamisega. Kuigi juriidiliselt ja näiliselt paistab taandamise puhul kõik ilus ja läbipaistev, on sisuline pool keerulisem.
Sageli puudub taandamise mõju otsusele täielikult, kuna otsus langetatakse koalitsioonis või konsensuse alusel sõltumata taandanud osalejast.
Teisel juhul langetavad otsuse ennast taandanud ametniku lähedased kolleegid, sageli väiksema ettevalmistuse või praktikaga kui see, kelle otsene ülesanne see peaks olema. Taandanu teab väga hästi kolleegi lähteandmeid, kaalutlusruumi, argumente ning praktikat sellise otsuse tegemisel. Ta suudab hinnata, kas kolleeg tegi otsuse, tema isiklikke huve eelistades. Peagi tuleb ka olukord, kus ta moel või teisel ise teeb otsuse, mis mõjutab tema asemel otsustanud ametikaaslast. Seega oleks kolleegidel soovi korral hõlbus teha seaduslik otsus, mis soosib ennast taandanud isikut.
Korruptsioonivastasel koolitusel küsisin, kuidas peab käituma parkimiskontrolör, kui ta möödub tänaval oma autost, mille parkimise eest pole tasutud. "Iseendale trahvi teha ei või, kuid iseendale trahvi tegemata jätmine on veel suurem rikkumine," vastas kaitsepolitseinik. Õige peaks olema kutsuda kolleeg oma autole trahviotsust välja kirjutama. Edasi mõeldes võib kolleeg eksida parkimiskella lugemisel ning arvata, et tasuta parkimisaeg pole veel ületatud, ning jätta trahvi tegemata. Auto omanikust parkimiskontrolör teaks kella vaatamatagi, millal ta auto parkis.
Kontrastina pole Ameerikas ebaseaduslik, kui president annab iseendale armu kõigi võimalike tulevikus esitatavate süüdistuste suhtes. Eesti korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangud on teiste riikidega võrreldes pretsedenditult laiad ja ebamäärased. Täiesti erinevas kategoorias on Eesti seaduse järgi näiteks abikaasa poeg ja onupoeg. Esimene on seotud isik, kellega toimingutest taandamata jätmisele võib järgneda kriminaalkaristus. Teise puhul pole vaja kedagi teavitadagi sellisest suhtest ega toimingust.
Kui erasektorist tuleb ametnikuks, poliitikuks või nõukogu liikmeks isik, kellel on valdkonnas laialdased kogemused, on tal sageli seal tegutsevate sõprade ja tuttavate huvid hästi teada. Ta võiks pakkuda ja leida lahendusi, mis on kasulikud nii riigile kui ka partnerile erasektorist.
Loomulikult ei hakka mõistlik inimene toimetama teadlikult seadust rikkudes sõltumata sellest, kas seda karistatakse väär- või kuriteona. Praegu on eelistatud, et ametnik või juht peab olema isik, kellel tema juhitavas valdkonnas sidemed ja huvid puuduvad. Paraku võib sellega kaasneda ka kompetentsi puudumine, mis võib muuta poliitiku või nõukogu liikme oma alluvate "mängukanniks".
Avalikud huvid võiksid olla paremini kaitstud, kui kohustusliku taandamise asemel oleksid ametiisikule teadaolevad seosed ja isiklikud huvid kolleegidele ja avalikkusele selged. Tema otsene ülemus võiks teha otsuse, kas tema seosed takistavad tal ülesannet täita või on suurem kaotus, kui tema pädevus jääb kasutamata. See looks parema läbipaistvuse kui pelgalt formaalne taandamine.
Selline lähenemisviis eeldab küll avalikkuselt palju suuremat süvenemist ja kompetentsi kui lihtsalt isikute vaheliste seoste tuvastamine, aga annaks võimaluse kasutada teadlikuma isiku kogemusi ja teadmisi avalikes huvides. Praegune seotud isikute taandamises süsteem lükkab pädevad inimesed otsustusprotsessist kõrvale, asendades neid vähem informeeritud, kuid "puhtamate" kolleegidega. Paljud hoiduvad üldse tööst avalikus sektoris.
Vanasõna ütleb, et kits kärneriks ei sobi, kuid kas hunt on alati parem aednik? Taandumine ehk kompetentsi ignoreerimine loob näilise lahenduse. Avalikud huvid ei võida reeglite mehaanilisest järgimisest, vaid läbipaistvusest, vastutusest ja sisulisest arutelust.
Toimetaja: Kaupo Meiel




