Kolmapäeval pidi riigikogus kolmandale lugemisele tulema valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse 2013. aastast kehtinud korruptsioonivastast seadust. 

Kõige märgilisem muutus eelnõus on selles, et toimingupiirangu rikkumine ei oleks enam kuritegu, kui sellega ei kaasne vähemalt 40 000 eurot kahju või kasu.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta teatas teisipäeva õhtul ootamatult, et võtab eelnõu riigikogu menetlusest tagasi. See on eelnõu algataja (valitsus) õigus. Riigikogule saadetud kirjas lisas ta, et teeb seda peaministri nõusolekul.

"Pole see tagasivõtmine valitsuse praktikas esimene ega jää ajaloos viimaseks. Ülehomme, neljapäeval, toon eelnõu uuesti valitsusse, nüüd ilma vaidlusaluse sätteta toimingupiirangu rikkumise kohta karistusseadustikus," põhjendas Pakosta.

Pakosta viitab eelnõusse tehtud muudatusele, mille kohaselt saab ametiisikut toimingupiirangu teadliku rikkumise eest kriminaalkorras karistada vaid siis, kui rikkumisega tekitati suur kahju või saadi suurt varalist kasu. Suure kahju piir algaks 40 000 eurost. Kui kahju on väiksem või polnud seda võimalik tuvastada, oleks tegu väärteoga. 

Jõustruktuuride esindajad: politseinikud ei saaks jälitustoiminguid teha

Eesti Ekspress avaldas teisipäeva õhtul veebis loo "Kindlalt kasumis! Uus seadus muudaks korruptsiooni tulusaks projektiks", milles kirjutas, et kõigest paari sammu kaugusel jõustumisest on seadus, mis teeks ametnikule korrumpeerumise majanduslikult tulusaks.

Leheloos on muudatuse osas kriitilised jõustruktuuride esindajad. Näiteks kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul ütles ajalehele, et kui toimingupiirangu rikkumist tuleb menetleda väärteona, ei saa politseinikud jälitustoiminguid teha. See on tema sõnul suur probleem.

"Et alustada kriminaalasja, peaks miski juba kohe viitama 40 000 euro suurusele kahjule või kasule. Eluliselt selliseid olukordi, kus alginfo sellele viitaks, enamasti ei esine," tõdes kapo esindaja. "Olukorras, kus sellist infot ei ole, tuleb kahtlusi ümber lükata väärteomenetlusega."

PPA keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp avaldas teisipäeval ERR-i portaali arvamusrubriigis loo "Toimingupiirangu nõrgestamine on vale samm", kus ta kirjutas, et 40 000 euro piiri seadmine oleks samm tagasi.

"40 000 euro piir on võrreldes teiste kuritegudega liiga kõrge. Näiteks varavastaste kuritegude puhul algab kuritegu 200 eurost. Uue loogika järgi võib ametiisik sõlmida iseendaga kümnete tuhandete eurode väärtuses tehinguid, aga see oleks pelgalt väärtegu," leidis Sepp. "Kuigi ka väärteona saab neid juhtumeid uurida, siis rahatrahv ei morjenda halbade kavatsustega inimest, kui ta võib teenida kordades rohkem."

Kiviberg: paljud meie rahva seast sooviksid kõva kätt näha

Teravalt reageeris eeskätt Ekspressi loole ja julgeolekuasutuste esindajate sõnadele põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg (samuti Eesti 200). Ta meenutas, et põhiseaduskomisjon on arutanud korruptsioonivastase seaduse muudatusi ligi kaks aastat. Ja et kõik täiskogule esitatud muudatusettepanekud on saanud komisjoniliikmete üksmeelse toetuse.

"Loen täna ajakirjanduslikest käsitlustest, et oleme hoopist tahtnud korruptantide edaspidist elu kergendada. Et korruptsioon edaspidi ära tasuks. Päris eemaletõukav lugemine on olnud. Selle süüdistuse on tõstatanud meie uurimisorganite esindajad. Neid süüdistusi on jäänud uskuma mõned tublid ajakirjanikud ning selle usu jõul asunud rünnakule," kirjutas Kiviberg.

Eesti 200 poliitik lisas, et tema juhitavas komisjonis jõuti ühiselt veendumusele, et Eestil on aeg ka oma õiguskorra ning karistusreeglitega astuda arenenud ühiskondade perre.

"Me leidsime, et vaba riigi vabale ühiskonnale ei ole kohane panna inimest istuma, kui ta on pannud toime teo, millest ei ole kellelegi sündinud kahju ning keegi pole saanud ebaseaduslikku kasu. Mina saan politsei ja prokuratuuri esindajate reaktsioonist aru, et neil sobib ENSV-tüüpi kultuuri säilimine paremini. Kultuuri, mille puhul pannaks kõigepealt käed raudu ja "platele" ja siis pärast hakatakse alles vaatama," kirjutas Kiviberg ja lisas, et ei kavatse sellisele survele alluda.

Aga mis saab edasi, kui justiitsminister otsustas eelnõu tagasi võtta?

Pakosta märkis, et on juba algatanud tänavu veebruaris korruptsioonivastase seaduse revisjoni. Selle käigus saab tema sõnul uuesti rahulikult arutada toimingupiirangu rikkumise murekohti ja vaadata tervikuna nii kuriteo kui väärteo piire.

Revisjoni töörühmas on ka õiguskaitseasutuste ja kohtu esindajad, kaalume koos muudatuse mõju nii õigusselguse, proportsionaalsuse kui ka praktilise rakendamise seisukohast. Nii saame ka opositsiooni poolt algatatud olulise ühiskondliku debati rahulikult ja argumenteeritult ära pidada. Sest nagu öeldakse, et oluline pole mitte ainult see, kuidas asjad on, vaid ka see, kuidas need paistavad."

Pakosta on kindel, et riigikogu põhiseaduskomisjoni eestvedamisel jõutakse esmavajalik korruptsiooni ennetuseks veel enne suve ära teha. Ja aasta lõpuks lepitakse korruptsioonivastase seaduse revisjoni töörühmaga kokku järgmiste muudatuste teekaardi.