Toimingupiirangu rikkumine on lihtsustatult öeldes huvide konflikt. Riigitöötaja ei tohi teha kasulikke hankeotsuseid abikaasa ehitusfirmale või arst kirjutada välja ravimeid oma lastele. Rikkumised on tihti erineva kaaluga, mistõttu näevad julgeolekuasutused vajadust korruptsioonivastast seadust täpsustada. Samas ei toeta nad riigikogu menetluses olnud eelnõu muudatust, millega oleks toimingupiirangu rikkumine kuritegu vaid juhul, kui saadud kahju või kasu ületaks 40 000 eurot.

"Tänasel päeval meil on olnud juhtumeid, kus näiteks korruptsioonikuritegude teiste koosseisude puhul, altkäemaksu koosseisude puhul, on altkäemaksu suuruseks mõnisada eurot, mõnituhat eurot ja olukorras, kus toimingupiirangu puhul oleks see piir olnud 40 000 eurot, siis see ei ole proportsionaalne," sõnas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp.

"Korruptsioon on igal juhul Eestis karistatav. Me räägime üksnes toimingupiirangust, õigusselguse taotlemisest. See on see põhjus. Meil on neid näiteid Eesti ühiskonnas kahjuks liiga palju, kus me oleme inimesi sõna otseses mõttes kiusanud läbi uurimiste," lausus riigikogu põhiseaduskomisjoni juht Ando Kiviberg (Eesti 200).

Kivibergi kinnitusel on ta valmis kuulama julgeolekuasutusi, kelle sõnul läks muudatusettepanek eelnõusse viimasel hetkel ja laiema aruteluta. Samal ajal hoiatab Kiviberg aga ka politseiriigi tekkimise eest. Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) leiab, et karistuste muutmiseks on ikkagi vaja suurt konsensust.

"Karistusi muudetakse kahel moel: üks on see, et on pikk ühiskondlik arutelu ja analüüsid ning teine on see, kui riigikogus on suur konsensus. Antud juhul riigikogu põhiseaduskomisjon oli arutanud muudatusi ja oli alustanud suure konsensusega. Kõik olid nõus, mitu korda, ja eelnõu liikus edasi. Kui selgus, et seda konsensust enam ei ole, siis tegelikult oli põhjust see eelnõu tagasi võtta," ütles Pakosta.

Mõlema Eesti 200 poliitiku sõnul tuli toimingupiirangu rikkumise muudatuse mõte Isamaa ridadest. Erakonna esimees Urmas Reinsalu tunnistas, et ülekriminaliseerimise probleem on olemas ja formaalne süütegu ei tohiks kaasa tuua kuriteokaristust. Isamaa jaoks tekitab aga küsimusi kahju või kasu piir, mis on praegu seatud liiga kõrgeks. Seetõttu oli eelnõu tagasivõtmine Reinsalu arvates mõistlik.

"Muidu oleks parlament teinud sellise käki nagu kaughasartmängumaksuga. Isamaa kutsus üles juba teisel lugemisel selle eelnõu menetlemist katkestama, et seda jama vältida. Siis koalitsioon ei pidanud seda millekski, aga nüüd siis ehmatasid ise ka ära, mis supi nad võivad kokku keeta, vaadates siin ka õiguspraktikute kriitikat," lausus Reinsalu.

Toimingupiirangu rikkumise muudatus võetakse nüüd eelnõust välja, misjärel läheb viimane riigikogus uuele ringile.